Konverents pika Covidi ja vaktsiinitüsistuste teemal – 14.-16.10.2022

14-16. oktoobril toimub USA Florida osariigis pika covidi ja vaktsiinitüsistuste teemal rahvusvaheline konverents.

Konverents on suunatud eeskätt meditsiinitöötajatele, ent osalema on oodatud ka tervishoiuametnikke, teadlasi, uurivaid ajakirjanikke jne.

Konverentsi on võimalik tasuta järelvaadata siin.

Kuigi koroonavaktsiinid aitasid varasemate tüvede puhul vähendada riskigrupil hospitaliseerimist COVID-19 tõttu, on olukord tänaseks muutunud.

Esiteks on suurel osal elanikkonnast kujunenud immuunsus läbipõdemise teel (sõltumata sellest, kas see juhtus enne või peale vaktsineerimist).

Teiseks ei ole omikron tüvi põhjustanud kusagil maailmas haiglatele suurt koormust.

Kolmandaks on meditsiinisüsteem üha koormatum pika covidi ja vaktsiinitüsistuste raviga. Näiteks Ühendkuningriigis kannatab pika covidi ja/või vaktsiinijärgsete sümptomite tõttu 2-3% rahvastikust ning USA-s kuni 20%, ent pole päris selge, kui suur osa neist on vaktsineerimise, kui suur osa läbipõdemise ja kui suur osa mõlema koosmõju tõttu. Koroonavaktsiinid ei aita vähendada pika covidi riski.

Vaktsineerimisega seotud terviseriskid on äärmiselt tõsised ja mitmel pool arstid alles hakkavad neid ära tundma, suutmata neid korralikult ravida. Teisalt on mitmed arstide ja teadlaste organisatsioonid töötanud intensiivselt selle nimel, et aidata pika covidi ja vaktsiinitüsistuste käes vaevlevaid patsiente ning koostanud ravijuhiseid, millega saab üha tõhusamalt kannatanuid aidata. Ravijuhiseid täienevad pidevalt.

Pika covidi ja vaktsiinitüsistuste sümptomid kattuvad osaliselt, kuna probleeme tekitab mõlemal juhul ogavalgu toksikoloogia. Tõsi, neuroloogilisi probleeme esineb eeskätt vaktsineerimise tõttu. Ogavalgu kahjulikkuse kohta on avastatud kümneid mehhanisme. Lisaks ogavalgule on vaktsiinides ka teisi tervisele kahjulikke komponente. Vaktsiinitüsistuste kohta on avaldatud enam kui 2000 eelretsenseeritud teadusartiklit.

Uuringud ja arstide kogemus viitavad sellele, et ogavalgu toksilisus on kumuleeruv ehk kõrvaltoimete risk kasvab iga uue kokkupuutega. Seetõttu tasub kokkupuudet ogavalguga vältida nii viirusega loomulikul teel kokku puutudes kui ka vaktsineerides.

Avalik pöördumine Riigikogu liikmetele NETS II eelnõu probleemide teemal

Riigikogus (RK) läheb 06.04.2022 esimesele lugemisele Nakkushaiguste Ennetuse ja Tõrje Seaduse (NETSi) muutmise eelnõu, milles on mitmeid puuduseid. Juba 2003.a. seaduses oli palju vajakajäämisi, millele ka asjatundjad tähelepanu juhtisid, kuid paljusid asjaolusid ei võetud tookord arvesse. Praegune nakkushaiguste-alane olukord on muutunud oluliselt ja vana puuduliku seaduse lappimine tundub halb variant. Vajame uut NETSi, sest see seadus saab mõjutama meid kõiki oluliselt lähiaastatel. Saatsime 30.03.2022 kõikidele RK liikmetele isiklikult (lisaks RK sotsiaalkomisjonile) oma muret väljendava pöördumise, palvega seaduse muudatustest loobuda ja keskenduda uue NETSi väljatöötamisele, selleks professionaalse töörühma loomisele, milles kindlasti peaks(id) olulist rolli mängima epidemioloog(id). Epidemioloogia on eriala, mida on senises covid-kriisi käsitluses ja Teadusnõukojas eiratud. Võimalik, et epidemioloog(id) tuleks kaasata (lähi)välismaalt, kuna Eestis on see eriala klassikalisel kujul hääbumas. 

 

NETS-i parandusettepanekute eelnõu loomise käigus toimunud aruandluse info leiab siit.

 

Depressioonil on mitu nägu

Depressioonil on mitu nägu

Airi Värnik

Raamatu tutvustus – Depressiooni eest ei ole keegi kaitstud, Postimees 31.01.2022

Emeriitprofessor Airi Värnik on pikaajalise kogemusega kliiniline psühhiaater ja kahe doktorikraadiga teadlane.
Tema vaade depressioonile ja selle ravile on avar. Ta avab mõisteid alates „deprekast“ kuni suitsiidiohtliku kliinilise depressioonini. Peavoolu seisukohtade kõrval on tähelepanu erinäolistel depressiooni vormidel, mille sümptomid lähtuvad elukaare eri lõikudest, inimese loomuse ja bioloogia eripärast ning keskkonna mõjuritest.

Depressioon võib tabada igaüht, kuid on edukalt ravitav, kui inimene õpib tundma iseennast ja taltsutama oma depressiooni, rakendab enesehoiu erinevaid variante, laseb end abistada ja valib vajadusel terapeudi, kes on valmis paindlikuks koostööks. Ravi läbilõige ulatub tänapäevasest tõenduspõhisest ravist ja traditsioonilise meditsiini praktikatest kuni teraapiani psühhedeelikumidega. Siiski on paranemisprotsessis juhtiv roll inimesel endal, tema eneseusul.

Raamatu tagakaanel soovitab neuroloogiaprofessor Toomas Toomsoo seda nõnda: “Vaimne tervis on tervena elatud elu ehk kõige olulisem osa. Et me ei langeks depressiooni, tuleb elada nii, nagu keegi sind ei vaataks. Traagiline on see, et inimesed, kes vajaksid depressiooni võitmiseks kõige rohkem abi, on uuringute järgi kõige vähem altid seda otsima ja paranemise suunas samme tegema.
Raamat on kompleksselt kirjutatud ja pakub mõtteainet kõigile, kellel selle teema vastu huvi.
Tunnustatud arstiteadlase ja psühhiaatri professor Airi Värniku kirjapandut saab usaldada. Teeb head meelt, et ta on sisse toonud ka uued teadmised, mis võivad tulevikus olla võtmeks depressiooniprobleemide lahendamisel – psühhobiootikumid.
Piisavalt on juba andmeid, et seedetraktis elav mikrobioota on suuteline mõjutama aju. Ma väga usun, et see võib olla tulevik.“

Telli raamat – Raamat24ApolloRahva Raamat

The Immunity Fix

The Immunity Fix

Dr. James DiNicolantonio, Siim Land

“The Immunity Fix” on põhjalik raamat selle kohta, kuidas toimib immuunsüsteem, kuidas mõjutavad erinevad viirused ja infektsioonid meie tervist ja pakub strateegiaid immuunsüsteemi tugevdamiseks. Raamat sisaldab teaduslikku informatsiooni kõige olulisemate tegurite kohta, mis hoiab tervist nii viiruspuhangu ajal kui ka muul ajal.

Esitatakse praktilisi näpunäiteid ja võtteid, mis parandavad stressitaluvust, taastumiskiirust, ainevahetust, südame-veresoonkonna funktsiooni ja elukvaliteeti.

Teemad:

* Varasemate pandeemiate õppetunnid
* Immuunsüsteemi alused ja immuunsuse vananemine
* Immuunsus ja vähk: mis on seos?
* Magneesiumipuudus ja immuunpuudulikkused
* Kuidas üliaktiivne immuunsüsteem põhjustab kroonilisi põletikke ja autoimmuunhaigusi
* COVID-19 ja üliaktiivne immuunsüsteem
* Insuliiniresistentsus ja immuunsus
* Omega 6/3 suhte tasakaalustamine üliaktiivse immuunsüsteemi rahustamiseks
* Kuum ja külm immuunsüsteemi tugevdamises
* Toitumise roll immuunsüsteemi tugevdamises
* Toitainete ja nutratseutide* (nutraceuticals) mõju immuunsuse tugevdamisele
* Vahelduv paastumine, autofaagia ja immuunsuse vananemine
* Treening ja immuunsus
* Uni, ööpäevased rütmid ja immuunsüsteem

“Immunity Fix” vaatleb võimalikult objektiivselt erinevate sekkumiste plusse ja miinuseid ning pakub välja teadusuuringute poolt toetatud protokolle, mida järgida. See raamat õpetab teile, kuidas tugevdada oma immuunsüsteemi, mida teha, kui te tõesti haigestute ning kuidas parandada oma üldist tervist ja elujõudu.

Südame-veresoonkonna uurijana ning farmaatsiadoktorina on dr James J. DiNicolantonio aastaid toitumist uurinud. Ta on rahvusvaheliselt tuntud teadlane ning tervise ja toitumise ekspert, palju panustanud tervisepoliitikasse ja meditsiinikirjandusse. Tema sulest on ilmunud järgmised raamatud: “The Salt Fix”, “Superfuel” ja “The Longevity Solution”.

Kaasautor Siim Land on tunnustatud biohäkker Eestist. Vaatamata oma noorele eale peetakse teda biohäkkimise ja tervise optimeerimise kogukonna üheks tipptegijaks. Siim Land on ka “Metabolic Autofagia” ja “Stronger by Stress” autor.

Telli raamat – Amazon

 

* Sõnale vastet eesti keeles ei leidnud. Sõna “nutraceutical” lõi 1989 a. Dr Stephen DeFelice ühendades “nutrition” ja “pharmaceutical”. Mõistet kasutatakse laialdselt turunduses, täpset definitsiooni anda raske. (Lugejate poolt teretulnud pakkumised eestikeelseks sõnaks!)
Pubmed -“Defining ‘nutraceuticals’: neither nutritious nor pharmaceutical”

Istung Riigikogus laste vaktsineerimise teemal

8. veebruaril enne avalikku sotsiaalkomisjoni istungit on saadetud välja alljärgneva sisuga e-kiri ja artikkel (eraldi failina koduleheküljel)  kõikidele Riigikogu liikmetele (sh sotsiaalkomisjoni liikmetele), Valitsuse liikmetele, endise ja praeguse Teadusnõukoja liikmetele, Terviseametile, Ravimiametile, Haigekassale, ministeeriumitele, Eesti perearstide Seltsile, Arstide liidule, Õiguskantslerile ning paljudele perearstidele, arstidele ja teadlastele.

Tere!

Teisipäeval, 8. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalik arutelu laste vaktsineerimise teemal.

Oleme koostanud põhjaliku ja kergesti loetava artikli (manuses), mis selgitab, miks me ei soovita tervete laste vaktsineerimist ja sellele survestamist. Pooldame riskirühma kuuluvate laste vaktsineerimist arsti kaalutlusel.

Soovime Teie tähelepanu juhtida järgmistele olulistele punktidele:

1. Tervete laste risk surra või saada tõsine tervisekahjustus on Covid-19 tõttu üliväike – vaid 2-3 last miljonist. Näiteks Saksamaal, Soomes ja Eestis pole terve pandeemia jooksul surnud Covid-19 tõttu ühtki tervet last 5-11-aastaste vanusegrupis.

2. Rootsi terviseamet ei soovita tervete 5-11-aastaste vaktsineerimist, sest nende hinnangul ei kaalu vaktsineerimisest saadav kasu riske üles. Sarnase otsuse võtsid vastu ka Soome ja Norra, soovitades vaktsineerida riskirühma kuuluvaid 5-11-aastaseid, ent mitte terveid lapsi.

3. Ühendkuningriigis ei soovitata 5-11-aastaste vaktsineerimist. Briti arstid on kutsunud üles ka 12-15-aastaste vaktsiinipoliitikat ümber vaatama, sest vaktsiinijärgse müokardiidi sagedus on suurem kui varasemalt hinnati.

4. Lastel ja noortel on raskekujulise Covid-19 haiguse risk üliväike, ent vaktsineerimisel on nad riskirühmaks müokardiidi tekkeks. Pole täpselt teada, kuidas taastub laste südamelihas vaktsiinist põhjustatud müokardiist pikas plaanis.

5. Müokardiidi esinemissagedus on plahvatuslikult kasvanud. Kui USA vaktsiinide kõrvaltoimete andmebaasis VAERS oli varasemate vaktsiinide puhul mõni üksik juhtum aastas, siis seisuga 19.11.21 on VAERS-le tehtud 14 428 vaktsiinijärgse müokardiidi ja perikardiidi teadet.

6. Pole tõestatud, et vaktsineerimine aitaks ära hoida pikka covidit või haruldast MIS-C sündroomi lastel.

7. Paljud lapsed on Covid-19 haiguse juba läbi põdenud. Läbipõdenud laste vaktsineerimine pole mõistlik ja see võib olla ka ohtlik eriti, kui antikehade tiiter on kõrge. Sellest hoolimata vaktsineeritakse Eestis lapsi, ilma et neid oleks eelnevalt läbipõdemise osas testitud. Läbipõdemine annab lastele ohutult tõhusama ja laiema spektriga immuunsuse kui vaktsineerimine.

8. Eestis on umbes 400-500 riskigruppi kuuluvat last, kelle puhul vaktsineerimine on põhjendatud. Ent Eestis on survestatud ka tervete laste vaktsineerimist, nõudes üle 12-aastastelt vaktsiinipasse.

9. Delta ja omikron pole lastele ohtlikumad kui varasemad tüved. Omikron põhjustab vähem haiglaravi vajadust kui varasemad tüved nii noortel kui vanadel.

10. 12-15-aastaste massvaktsineerimine käivitati pärast paari kuu pikkust ohutusuuringut, kus vaktsiini sai vaid 1131 ja platseebot 1129 last. 5-11-aastaste uuringus sai vaktsiini 1305 ja platseebot 663 last. Nii väikestes uuringutes ei pruugi ilmneda isegi keskmise sagedusega kõrvaltoimed, rääkimata haruldastest.

11. Vaktsiinide kasu-riski analüüs lastele ja noortele on tuginenud andmete asemel oletustel. Pole võimalik tõestada, et Covid-19 vaktsiin oleks lastele ja noortele ohutu, sest selle pikaajalise ohutuse kohta puudub info.

12. Olemasolevate vaktsiinidega teiste kaitseks vaktsineerimine pole põhjendatud, sest kaitse on lühiajaline ja piiratud. Oma tervise kaitseks on põhjust vaktsineerida eeskätt riskigrupil.

13. Covid-19 tõttu surnud inimeste keskmine vanus on sarnane keskmisele oodatavale elueale.

14. Covid-vaktsiinid pole nii ohutud kui avalikkusele on kinnitatud vaid nendega seoses on ilmnenud tõsiseid ohusignaale.

15. Vaktsiinitootjad ei ole seni avaldanud kliiniliste uuringute toorandmeid, seega teistel teadlastel pole neid võimalik analüüsida ega kontrollida. Pfizer ei avalda uuringute toorandmeid enne aastat 2025.

16. Ajal, mil paljude riikide terviseametid ei soovita tervete laste vaktsineerimist taotlevad ravimifirmad Pfizer ja BioNTech erakorralist kasutusluba lastele vanuses 6 kuud kuni 5 aastat.

Lugupidamisega,

Alar Aab, PhD arstiteadustes

Triin Eller-Pihelgas, arst-psühhiaater, PhD arstiteadustes

Antonina Järviste, epidemioloog

Helen Lasn, perearst, PhD arstiteadustes

Meeme Mõttus, hambaarst, MSc hambaarstiteaduses

Jevgeni Popakul, intensiivraviõde

Kaari Saarma, Covid-19 uurija, MSc molekulaarbioloogias

Joona Sõsa, kiirabiõde-brigaadijuht