Laste vaktsineerimise teemaline arutelu Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 16.11.2021
Artikkel PDF vormingus.
25.11.2021 (uuendatud 30.01.2022)
Rahvaalgatus “Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte peal (<25 a.)” kogus septembris 2021 enam kui 20 000 allkirja.[1] Rahvaalgatuse looja, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks pöördus sõltumatute teadlaste Alar Aabi ja Kaari Saarma poole palvega põhjendada teaduspõhiselt rahvaalgatuse seisukohti Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 16.11.2021. Veebikeskkonnas toimunud istungit ei tohtinud salvestada, ent selle protokoll on avalik.[2]
Allolevas dokumendis on kokkuvõtte istungil Alar Aabi ja Kaari Saarma poolt käsitletud teemadest ja ka nendest teemadest, mida istungi ajalimiidi tõttu polnud võimalik käsitleda. Dokument saadeti kõigile istungil osalejatele 25.11.2021 e-kirja teel.
Kuna laste vaktsineerimise teema on vastuoluline ja puudutab tervet ühiskonda, tegid Alar Aab, Kaari Saarma, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks esindaja Heli London Kalinin ning Sotsiaalkomisjoni liikmed Kert Kingo ja Priit Sibul ettepaneku korraldada esimesel võimalusel uus ja avalik istung. Lisaks olid oma nõusoleku osalemiseks andnud mitmed nimekad teadlased väljastpoolt Eestit – prof Martin Kulldorf, prof Sunetra Gupta ja prof Peter McCullough. Seisuga jaanuar 2022 pole kahjuks uut istungit toimunud.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon otsustas 30.11.21 soovitada nii tervete kui riskigruppi kuuluvate 5-11-aastaste laste vaktsineerimist. Mitmete riikide terviseametid (näiteks Soome ja Rootsi) ei soovita tervete 5-11-aastaste laste vaktsineerimist, sest laste vaktsineerimisest saadav tagasihoidlik kasu ei pruugi olla suurem vaktsineerimisega kaasnevatest terviseriskidest.
Tervete laste vaktsineerimine Covid-19 suhtes ei ole soovitav
25.11.21
Kaari Saarma, MSc molekulaarbioloogias, sõltumatu Covid-19 uurija
Alar Aab, PhD arstiteadustes
Sissejuhatus
Meditsiiniline sekkumine – vaktsiin või ravim – on põhjendatud ja tõenduspõhine, kui:
1) Seda on vaja.
2) Sel on toime.
3) See on piisavalt ohutu. Vaktsiini antud kasu peab olema suurem kui sellega kaasnev risk lapsele endale.
Lisaks tuleb meeles hoida ka eetilist ja inimlikku perspektiivi, mille kohaselt nii vaktsiini kui ravimi manustamine peab olema vabatahtlik, eriti kui sellega kaasneb raske kõrvaltoime või surma risk. Mitte kedagi ei saa otseselt ega kaudselt sundida manustama toodet, mis võib lõppeda tema surmaga.
Rõhutame, et rahvaalgatus oli laste ja noorte massilise Covid-19 vaktsineerimise vastu. Riskigruppi kuuluvad lapsed on täiesti eraldi teema. Meie pooldame riskigruppi kuuluvate laste vaktsineerimist arsti kaalutlusel. Ent me ei poolda tervete laste laste massilist vaktsineerimist ja selle survestamist. Ka riskigruppi kuuluvate inimeste puhul peab austama vabatahtlikkuse printsiipi.
1. Kas Covid-19 vaktsiine on lastele ja noortele vaja?
Laste riskid Covid-19 tõttu on surm, raske tervisekahjustus, pikk Covid ja multisüsteemne põletikuline sündroom (MIS-C).
1.1. Laste risk surra või saada tõsine tervisekahjustus Covid-19 tõttu on üliväike
Alaealiste suremus (IFR) on 0,001-0,003%. Võrdluseks üle 80-aastastel 8%, ehk vahe on tuhandekordne.[3]
Inglismaal on 25 miljonit alaealist, kellest aasta jooksul suri 3105 ja neist vaid 0,8% ehk 25 suri Covid-19 tõttu (2 last miljonist). Neist vaid 3 alaealist suri MIS-C tõttu. Enamik olid raske kaasuva haigusega ja vaid kuuel lapsel puudus teadaolev eelsoodumus. Intensiivravi vajas 251 last (20 last miljonist). Risk Covid-19 tõttu haiglasse sattuda oli mitme kaasuva haigusega lastel, rasvunud ning südame- ja neuroloogiliste haigustega lastel.[4] [5]
USA-s on ametlikult nakatunud alaealiste suremus 0,01%, ent tegelikkuses on IFR madalam, kuna paljud põevad haiguse läbi enesele märkamatult ja testimata. Lisaks pole kõik Covid-19 diagnoosiga surnud Covid-19 tõttu. USA lastel on 3 korda suurem risk surra uppumise ja enam kui 5 korda suurem risk liiklusõnnetuse tagajärjel.[6]
Prof Marty Makary uurimisgrupp viis John Hopkinsi haiglas läbi uuringu, milles osales 48000 Covid-19 diagnoosiga alaealist. Selgus, et alaealiste suremus ilma tõsise kaasuva haiguseta (nt leukeemia) oli 0. Uuring seab küsimuse alla, miks peaksid terved lapsed saama Covid-19 vaktsiini?[7]
TÜ rektor Toomas Asser kirjutas 25.08.21 (rahvaalgatuse allkirjade kogumise ajal): “Eestis on 18 kuu jooksul haiglaravi vajanud 8000 koroonahaiget, kellest 2500 (31 %) on 80-aastased ja vanemad. Ainult 130 haiglaravi vajanutest olid kooliealised (5–19-aastased) ja 169 üliõpilaste vanuserühmast (20–29-aastased).[8] Vaid 1,6% kõikidest haiglaravi vajanutest olid 5-19-aastased. Samas pole selge, kui suure osa neist moodustasid kaasuvate haigustega riskigruppi kuuluvad lapsed.
Eestis on pandeemia algusest kuni novembrini u 170 last vajanud haiglaravi ja üks laps surnud Covid-19 tõttu.[9] Eestis on umbes 400-500 riskigruppi kuuluvat last, kelle puhul vaktsineerimine on põhjendatud.
1.2. Delta tüvi pole lastele ohtlikum kui varasemad tüved
Kuigi delta tüvi on palju nakkavam varasematest, pole selle põhjustatud riskid alaealistele suuremad. Ajutine koormus haiglatele teistes riikides on põhjustatud seetõttu, et samaaegselt on suur arv alaealisi nakatunud, ent IFR pole tõusnud.[10]
Laste massiline nakatumine delta tüvega tähendab ka seda, et lapsed on saanud sellega immuunsuse, mis kaitseb neid uuesti haigestumise eest ka uute tüvede puhul tõhusamalt, kui praegused vaktsiinid. Seda ignoreerida või läbipõdenud lapsi vaktsineerida pole tõenduspõhine (vt. punkt 3.3.).
Lisaks ei tohi unustada ka muid viirushaiguseid. Eestis on lapsed sügisel olnud haiglas rohkem muude viiruste kui Covid-19 tõttu, seega nende vaktsineerimine ei aita ära hoida haiglate koormust. Näiteks delta tüve leviku ajal septembri lõpus oli Lastehaiglas täismaja muude viiruste, mitte Covid-19 tõttu.[11]
1.3. Pole tõestatud, et vaktsineerimine suudaks ära hoida MIS-C sündroomi
Kuna MIS-C sündroomi tekkepõhjused pole hetkel kindlalt teada, kuid eeldatakse, et sündroom tekib üldjuhul mitte esimesel vaid korduval kokkupuutel SARS-CoV-2 antigeenidega, siis pole välistatud, et vaktsineerimine võib soovitust hoopis vastupidist efekti omada ja esmaseks antigeeniks võib olla vaktsineerimisel tekkiv ogavalk.[12] [13] Arvestades, et sündroomi põhjus pole teada ja pole teada vaktsineerimise tähendus selle sündroomi ohjamisel, ei saa me laste vaktsineerimise mõju MIS-C sündroomi haldamise osas hinnata. Õnneks esineb seda sündroomi üliharva. Eestis on haiglaravi vajanud MIS-C tõttu 22 last ja ükski neist ei surnud.
Dr. Eda Tamm esines 17.09.21 Eesti Arstide päeval ettekandega:
- Ei teata päriselt miks MIS-C sündroom tekib, kuidas/kas on haigus mõjutatav laste vaktsineerimisega. Arvatakse, et on olemas geneetiline soodumus. Immuunkompleksid moodustuvad ogavalgu ja antikehade vahel.
- Enamik lapsi (aga mitte kõik) olid omandanud viirusvastased antikehad.
- Kõik lapsed paranesid, kuigi üle poolte vajasid intensiivravi. Tegemist on väga raske haigusega, aga laste paranemine on olnud ikkagi väga hea.[14]
1.4. Pole tõestatud, et vaktsineerimine aitaks lastel ära hoida pikka Covidit
Täiskasvanute puhul on selge, et vaktsineerimine aitab ära hoida pikka Covidit, ent täiskasvanute uuringute tulemusi ei saa üle kanda lastele, kuna laste immuunsüsteem erineb täiskasvanute omast.
Lapsed põevad raskekujulist Covid-19 haigust oluliselt harvemini kui täiskasvanud ja eriti on see kehtiv nooremate kooliealiste laste kohta. Risk raskelt haigestuda kasvab oluliselt 65-aastastel ja vanematel inimestel.[15] Praeguseks on enamik teadlasi seisukohal, et sellise ealise omapära haigestumise suhtes põhjustab lastele omaselt paremini toimiv ülemiste hingamisteede limaskestadega seotud immuunsüsteemi võime SARS-CoV-2 viirust neutraliseerida juba varases esmases nakatumise faasis.[16]
ÜK uuring, mis jälgis aasta jooksul 258790 last vanuses 5-17 aastat leidis, et tavaliselt laste puhul haiguse kestus on lühike (5-7 päeva) ja väheste sümptomitega ning pikk covid pole laste puhul märkimisväärne oht.[17]
2. Covid-19 vaktsiinide toime
2.1. Covid-19 vaktsiinide toime on eeskätt ära hoida rasket haigust ja surma, mida lastel esineb haruharva
Vaktsiinide kaitse nakatumise ja nakkuse edasikandmise vastu on piiratud ja lühiajaline. Kui eelmiste viiruse tüvede puhul vaktsiinid vähendasid nakatumise riski, siis Delta tüve puhul on see oluliselt langenud. Juba juulis, mil laste vaktsineerimine Eestis algas, oli Iisraeli andmete põhjal selge, et vaktsiinide kaitse nakatumise vastu langeb märgatavalt 4 kuu järel.
Suuremahulises Rootsi uuringus, kus osales 1,6 miljonit inimest, muutus Pfizeri vaktsiini kaitse sümptomaatilise Covid-19 vastu tuvastamatuks pärast 7 kuud ja AstraZeneca puhul pärast 4 kuud. Vaktsiinide kaitse hakkas langema juba kuu aega pärast kuuri lõpetamist. Pfizeri kaitse 4-6 kuu vahemikus oli 47% ja Modernal 59%. Kaitse haiglaravi vajaduse ja surma vastu püsis kauem – kõikide vaktsiinide ühisarvestuses oli kaitse 4-6 kuu vahemikus 74%. Rootsi 9 kuu jälgimisperioodiga uuringus hääbus vaktsiinide kaitse palju kiiremini kui vaktsiinitootjate endi kliinilistes uuringutes.[18]
Paljudes riikides on vaatamata kõrgele vaktsineeritusele rekordilised nakatumised.[19] [20] Islandi elanikest on vaktsineeritud 76% ja 12-15-aastastest 65%. Island on vaktsineeritusega Euroopas 2. kohal, ent samal ajal on seal rekordilised nakatumised.
Ka Taanis, Norras ja Hollandis on vaatamata kõrgele vaktsineeritusele kõrged nakatumised.
Olemasolevate vaktsiinidega teiste kaitseks vaktsineerimine pole põhjendatud, ega ka võimalik. Oma tervise kaitseks on põhjust vaktsineerida eeskätt riskigrupil. Jääb arusaamatuks, mis on laste vaktsineerimise puhul pikaajaline plaan? Kas süstida iga 4-6 kuu järel uus doos?
2.2. Lapsed ei ole peamised nakatajad
Varasemate tüvede puhul oli laste võime nakkust edasi kanda minimaalne. See võimaldas näiteks Rootsil hoida alamastme koolid terve kriisi ajal lahti. Miskipärast otsustasid vaktsiinitootjad viia läbi kliinilised uuringud lastega ajal, mil oli teada, et 1) lapsi haigus ei ohusta, 2) laste võime nakatada teisi on väike. Kas siin võis olla kõne alla vaktsiinitootjate majanduslik huvi?
Delta puhul on olukord mõneti muutunud ja lapsed tõepoolest nakatuvad kergemini kui eelmiste tüvede puhul. Kuigi antud teema pole veel lõplikult selgeks vaieldud, on ka delta tüve puhul lastel vähem sümptomeid kui täiskasvanutel. Lisaks tervenevad lapsed kiiremini ehk nakkusohtlik aeg on lühem. Seega laste võime teisi nakatada on väiksem kui täiskasvanutel.
3. Covid-19 vaktsiinidega seotud riskid
3.1. Covid-19 vaktsiinide kasu-riski analüüs
Alaealiste puhul vaktsiinide kasu-riski analüüsi ei ole võimalik usaldusväärselt teha. Kuna laste risk surra või saada tõsine tervisekahjustus on üliväike, pole kliinilistes uuringutes võimalik mõõta vaktsiini reaalset kasu. Pole võimalik tõestada, et Covid-19 vaktsiin oleks lastele ja noortele ohutu, sest selle pikaajalise ohutuse kohta puudub info. Teisalt on vaktsiinide lühiajalise kasutuse ajal juba ilmnenud tõsiseid kõrvaltoimeid nagu müokardiit ja perikardiit, mille pikaajalisem mõju lapse tervisele on ebaselge. Me tahame olla kindlad, et vaktsiinid, mis lastele süstitakse hoidmaks ära haigust, mis neid ohustab vähe, on piisavalt uuritud ja ohutud.
USA CDC soovitas 10.05.21 vaktsineerida 12-15-aastasi pärast lühikest paari kuu pikkust ohutusuuringut, kus vaktsiini sai vaid 1131 ja platseebot 1129 last. Nii väikse uuringuga ei ilmne isegi keskmise sagedusega kõrvaltoimed, rääkitama haruldastest.
CDC teatas, et vaktsiini antud kasu kaalub üles sellega seotud riski. Ent CDC-l polnud selle analüüsi teostamiseks piisavaid andmeid. Prof Makary kirjutas 19.07.21 väljaandes WSJ, et USA-s on surnud Covid-19 diagnoosiga 335 last, ent 21000 töötajaga CDC pole suutnud välja selgitada, kui mitmel lapsel oli Covid-19 peamine surmapõhjus. Lisaks pole CDC suutnud eristada, kui suur protsent haiglaravi vajanud lastest oli haiglas muul põhjusel (näiteks luumurru tõttu) ja kui palju vajas haiglaravi Covid-19 tõttu. Kuidas oli CDC ilma selle infota kindel, et 12-15 aastaste vaktsineerimise kasud kaaluvad üles terviseriskid.[21] Kuidas on võimalik teha kasu-riski analüüsi ilma nii olulise infota? Me ei pea seda usaldusväärseks teaduseks. Meie hinnangul pole võimalik ka täna, mil Eestis on lapsi juba 4 kuud vaktsineeritud, teha usaldusväärset kasu-riski analüüsi, sest pikaajalised ohutusandmed puuduvad.
Eestis hakati juulis 12-15 aastaseid vaktsineerima ilma, et meedias oleks ükski vaktsiine soovitanud spetsialist maininud kordagi müokardiiti ja perikardiiti, kuigi need on vaktsiini ametlikud kõrvaltoimed. Üldsusele on jäetud mulje nagu ei kaasneks vaktsiiniga ohtlikke kõrvaltoimeid. Lisaks on väidetud, et mRNA vaktsiini mõju on lokaalne, kuigi on selge, et paljudel juhtudel vaktsiin liigub mitmele poole kehas. On väidetud, et mRNA vaktsiinil ei saa olla hilistüsistusi, kuigi see tugineb andmete asemel oletustele.[22]
Kuna kommunikatsioon on eksitav, on lastel ja vanematel raske seostada vaktsiinijärgseid terviseprobleeme vaktsiiniga. See võib olla üks põhjustest, miks Ravimiametile laekunud kõrvaltoimete teadete protsent on madalam kui mitmetes muudes riikides (näiteks Norras).
3.2. Kas teine doos lastele on põhjendatud?
Tel Aviv’i Ülikooli teadlased teatasid varakult, et Pfizeri üks doos andis 12-15-aastastele ligi 100% kaitse nakatumise vastu. Pfizer ise ei suvatsenud selgitada ühe doosi tõhusust kliinilises uuringus, kuigi on teada, et teine doos põhjustab rohkem kõrvaltoimeid. Ka CDC polnud huvitatud ühe doosi vaktsineerimise mõju selgitama. Lisaks ei selgitanud Pfizer, kas väiksem doos võiks olla 12-15-aastaste puhul piisav, kuigi on teada, et kõrvaltoimed on madalama doosi puhul väiksemad. Uuringud viidi läbi ainult täiskasvanute doosiga.
Mitmed riigid, näiteks Ühendkuningriik (ÜK), Norra ja Taiwan ei soovitanud lastele teist doosi seoses müokardiidi riskiga. ÜK vaktsineerimiskomitee JVCI hinnangul on vaktsiini risk teise doosi puhul 12-34 müokardiidi juhtumit miljoni doosi kohta. Eeldatav kasu on riskidest tunduvalt väiksem. Teine doos aitab arvutuste kohaselt ära hoida 0,16 intensiivravi ja 6 haiglaravi vajadust.[23] Oluline on märgata, et poistel on risk tüdrukutest kõrgem. Lisaks on oluline, et lisaks müokardiidi riskiga kaasneb vaktsiinidega ka mitmeid teisi riske, mis on arvutustest välja jäetud.
JCVI liige, prof Adam Finn ütles: „Ma jään kindlaks JCVI soovitusele praegusel hetkel tervete 12-15-aastaste vaktsineerimisega mitte alustada, sest kasulike ja kahjulike tagajärgede osas on veel nii mõndagi ebakindlat, kuna eksisteerib väike kuid usutav võimalus, et haruldased kahjulikud mõjud võivad tugevalt üle kaaluda tagasihoidlikud kasulikud mõjud.”
3.3. Paljud lapsed on haiguse läbi põdenud ja ei vaja vaktsiine
Nii statistika kui teadusuuringud kinnitavad, et läbipõdemine annab vaktsiinidest tugevama ja pikemaajalise immuunsuse. Ulatuslikus Iisraeli uuringus oli läbipõdenutel, kellel oli läbipõdemisest möödas kuni 1,5 aastat, 7 korda parem kaitse haigestumise vastu kui vaktsineeritutel 4-7 kuud pärast vaktsineerimist.[24] Eestis on terve kriisi ajal läbipõdenuid haiglasse jõudnud üliharva (mõnikümmend), aga vaktsineerituid kõigest mõne kuuga juba u tuhat. Meditsiinistatistika nii meil kui mujal näitab veenvalt, et läbipõdemise antud immuunsus on ka 1,5 aasta pärast parem kui vaktsiinidest saadud kaitse 6 kuu pärast. Sellest hoolimata kehtib läbipõdemise tõend vaid 6 kuud.
Rühkides üha kõrgema vaktsineerituse poole ei ole seni adekvaatselt arvesse võetud läbipõdenute tegelikku arvu. Läbipõdenutena lähevad kirja ainult positiivse PCR-testitulemuse saanud isikud. See alahindab tegelikku läbipõdenute arvu mitmekordselt. Kvaliteetne antikeha test on kindlam tõend läbipõdemise kohta, kui PCR test.
USA-s, kus oli valdavalt rangemad piirangud kui Eestis, oli mais CDC hinnangul 44% täiskasvanutest läbi põdenud. ÜK-s oli septembris u 50% alaealistest läbi põdenud, kuigi sealgi oli Eestist rangemad piirangud. Läbipõdenuid, kes vaktsiini ei vaja, on enamikes ühiskondades 30-50% või enam – nende hulgas on palju lapsi, kes on sotsiaalsed ja puutuvad teistega kokku.
Eestis võib laste ja noorte hulgas olla läbipõdenuid 50%. Sellest hoolimata vaktsineeritakse ilma läbipõdemist testimata valimatult kõiki, kuigi on teada, et läbipõdenud ei saa vaktsiinist reaalset kasu ja nende kõrvaltoimed on sagedasemad kui viirusega seni kokku puutumata isikutel. Uuringus 600 000 vaktsineerituga oli läbipõdenutel vaktsiinijärgsed süsteemsed kõrvaltoimed pärast Pfizeri esimest doosi 2,9 korda sagedasemad ja 1,6 korda AstraZeneca puhul.[25]
Lisaks kaasneb vaktsiiniga ka tõsiste kõrvaltoimete risk. Märtsis 2021 avaldatud uuring näitas, et lisaks kergetele kõrvaltoimetele on ka haiglaravi vajanud rasked kõrvatoimed 56% sagedamad läbipõdenutel.[26]
Läbipõdemist on lihtne ja odav mõõta antikeha testiga enne vaktsineerimist, ent seda ei tehta. Läbipõdenute vaktsineerimine enne 12 kuu möödumist pole mõistlik ja see võib olla ka ohtlik – eriti siis, kui antikehade tiiter on kõrge.
3.4. Vaktsiinide kasutuse peatamine riskide tõttu. Ravimiametite seisukohad erinevad riigiti
Kuna vaktsiinide ohutusuuringud kestavad aastani 2023, siis pole üllatav, et kasutuse jooksul on ilmnenud mitmeid tõsiseid kõrvaltoimed. Mitmed riigid on peatanud teatud vaktsiinide kasutamise täielikult või osaliselt. Moderna kasutamine on pandud pausile Islandil, Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Prantsusmaal ja Saksamaal. Juba talvel lõpetasid mitmed Skandinaavia riigid AstraZeneca kasutamise.
EMA, FDA ja CDC seisukohti ei saa käesolevas pandeemias pimesi usaldada ja EMA poolt (erakorraliselt) heaks kiidetud ravimit või vaktsiini ei saa pidada vaikimisi ohutuks mitmetel põhjustel. Erinevate riikide ravimiametite seisukohad erinevad omavahel märgatavalt. Näiteks Jaapan andis rohelise tule Pfizeri vaktsiini kasutamiseks täiskasvanutel alles mais 2021 (pool aastat hiljem kui FDA ja EMA) pärast siseriiklikke ohutusuuringuid. Poliitika on mõjutanud ametkondade otsuseid. Nii ei saanud Astra Zeneca vaktsiin kunagi FDA heakskiitu USA-s ja selle kasutamine peatati pärast EMA erakorralist kasutusluba paljudes riikides. Väiksemate kõrvatoimetega Novavaxi vaktsiin ja mitmed muud vaktsiinid on paljudes riikides heaks kiidetud, ent EMA ja FDA poolt mitte.
Mitte ükski sõltumatu teadlaste ekspertkomisjon pole soovitanud tervete laste vaktsineerimist. Vastupidi, arvukad arstide ja teadlaste organisatsioonid on saatnud ravimiametitele detailseid analüüse, eksperthinnanguid ja hoiatusi.[27] [28] [29] Erinevates riikides on allkirjastatud pöördumisi ja deklaratsioone. Eesti peavoolumeedias on sisuliselt puudunud avalik debatt laste ja noorte vaktsineerimise teemal.
3.5. Laste tervise seisukohast pole maailmas hädaolukorda
Laste tervise seisukohast pole maailmas erakorralist olukorda, et põhjendada erakorralise müügiloaga vaktsiini kasutamist.[30] Isegi, kui tulevased vaktsiinid kaitseks tõhusalt nakatumise eest, poleks nende kasutamine lastel eetiline enne 2 aastat kestva ohutusuuringu lõppemist, sest vanemaealised võivad end ise soovi korral vaktsineerida.
Covid-19 tõttu surnud inimeste keskmine vanus on sarnane keskmisele oodatavale elueale. Eakate risk uue vaktsiini puhul väike, sest neil on pikk elu taga. Lastel on aga pikk elu ees. Seda hämmastavam on Pfizeri vaktsiini kasutuselevõtt lühiajalise uuringu järel üha noorematel lastel. EMA andis 25.11.21 erakorralise loa 5-11-aastaste vaktsineerimiseks uuringu põhjal, milles vaktsiini sai vaid 1305 ja platseebot 663 last.[31] Nii väikses uuringus ei pruugi ilmneda haruldased ega isegi keskmise sagedusega kõrvaltoimed. Lisaks puudub info pikaajalise ohutuse kohta. Sellest hoolimata leidis EMA, et kasu kaalub üles riskid 5-11-aastastel, kelle puhul Covid-19-ga seotud riskid on tühised.
3.6. Müokardiit
Müokardiidi riski kohta on ilmunud vastuoluliste tulemustega uuringuid ja analüüse. Ühes uuringus leiti, et 12-17-aastaste poiste müokardiidi risk on 4-6 korda kõrgem kui nende risk Covid-19 tõttu haiglasse sattuda.[32] Uuringut on aga põhjusega kritiseeritud[33] ja müokardiidi teemal käivad vaidlused. Küsimus on lahtine ja andmed alles kogunevad, mis täpselt on tegelikult juhtumas.[34] Kui enne Covid-vaktsiine teatati VAERS-i andmebaasi vaid üksikud müokardiidi juhtumid aastas, siis nüüd on teateid üle tuhande, millest valdav enamus esineb 13-23-aastastel poistel ja meestel.
Kuigi CDC peab vaktsiini põhjustatud müokardiiti leebeks ja kergeks, jääb mainekas kardioloog ja üle 600 retsenseeritud teadusartikli autor Peter McCullough eriarvamusele. Tema ja Kanada viroloogi Jessica Rose’i artikkel väljaandes Current Problems in Cardiology analüüsis VAERS-i andmeid müokardiidi osas kuni 09.07.21.[35] Nende hinnangul vaktsiinist põhjustatud müokardiit kvalifitseerub tõsiseks kõrvaltoimeks ja ligi 90% juhtudest vajab haiglaravi. Covid-19 poolt põhjustatud südamekahjustused erinevad vaktsiinist põhjustatud müokardiidist. Autorid rõhutasid, et lastel on raskekujulise Covid-19 haiguse risk tühine, ent vaktsineerimisel on nad riskirühmaks müokardiidi tekkeks.
Kaks nädalat pärast avaldamist võeti artikkel maha väljaande veebiversioonist ilma ühegi hoiatuseta autoritele.[36] See oli vastuolus hea teadusliku tava ja ka publikatsiooniga kaasneva lepinguga. Autorid tõlgendavad artikli eemaldamist tsensuurina, mis huvitaval kombel leidis aset vaid 5 päeva enne FDA koosolekut, kus otsustati anda heakskiit Pfizeri vaktsiinile 5–11-aastastele lastele.[37]
3.7. Vaktsiinide kõrvaltoimete teatamine ja nende analüüs
Covid-vaktsiinide hilistüsistuste kohta pole veel andmeid lühikese kasutusaja tõttu. Ent lühiajalistelt ilmnenud vaktsiinijärgsete kõrvaltoimete ja surmade statistika on eri andmebaasides (USA VAERS, Euroopa EudraVigilance ja ÜK Kollase kaardi süsteem jt) äärmiselt murettekitav. VAERS-is on 12.11.21 seisuga 18853 vaktsiinijärgset surmajuhtumit kõikides vanusegruppides kokku. On tõsi, et nende andmebaaside andmed on analüüsimata, seega kõik juhtumid ei ole vaktsiini põhjustatud. Samas juhtumite alaraporteerimise tõttu jääb palju kõrvaltoimeid teatamata. Harvardi uuring varasemate vaktsiinide ja VAERS-ga näitas, et teade kõrvaltoimete kohta tehti vaid alla 1% juhtumitest[38], ja on teada ka teistest riikidest, et teateid tehakse vaid väike protsent kõikide vaktsiinikahjustuste kohta. Sealjuures leebete kõrvaltoimete alaraporteerimine on kõrgem, kui tõsiste kõrvaltoimete puhul.
Vaktsiinijärgsete kõrvaltoimete statistika tõlgendus on endiselt vastuoluline. Ametlik narratiiv on see, et Covid-vaktsiinid on ohutud ja enamus teatatud vaktsiinijärgseid kõrvaltoimeid ja surmasid pole vaktsiiniga seotud, vaid tegemist on ajalise kokkulangevusega. Ka enamikke südame-veresoonkonna kõrvaltoimeid ei seostata ametlikult vaktsiiniga. Erandiks on teatud tromboosijuhtumid, mille seos vaktsiiniga on kinnitatud.
Andmeid oleks vaja usaldusväärselt analüüsida, eriti vaktsiinide puhul, mis on kasutusse lubatud enne ohutusuuringute lõppu. CDC väitel puudub enamikel VAERS-i surmajuhtumitel seos vaktsiiniga, mis on tekitanud teadlastes ulatuslikku kriitikat.[39] [40] [41] Usaldust ei tekita ka see, et teadlasi ja nende poolt koostatud analüüse tsenseeritakse ja naeruvääristatakse.
Saksa farmakoloogia ja toksikoloogia spetsialist Karla J Lehmann analüüsis Covid-19 vaktsiinide Eudravigilance andmebaasi ja osaliselt Saksamaa PEI ohutusjärelvalve süsteemi andmeid. Kuni 05.06.21 oli Eudravigilance admebaasi tehtud teade 13867 vaktsiinijärgse surmajuhtumi ja 525907 kõrvaltoime kohta. Teadlane rõhutab, et Covid-vaktsiinide poolt potensiaalselt põhjustatud kõrvaltoimete ja surmade arv on alarmeeriv. Eriti torkab silma südame-veresoonkonna kõrvaltoimete, millest paljud on eluohtlikud, sagedus. Pfizeri vaktsiini puhul on kolmandik vaktsiinijärgsetest surmadest seotud südame-veresoonkonna probleemidega, mis varasemate vaktsiinide puhul on olnud haruldased. Teadlane imestab, miks vaktsiinijärgsetele südame-veresoonkonna probleemidele pole seni pööratud tähelepanu. Ainsa erandina on analüüsitud müokardiiti ja teatud tromboosijuhtumeid vektorvaktsiinide puhul. Sealjuures on ebatõenäoline, et tromboosi ja trombotsütopeenia juhtumid on tüüpilised ainult vektorvaktsiinidele (AZ ja J&J), sest kõrvaltoimete hulk nende osas on mRNA vaktsiinidel sarnane.[42]
3.8. Covid-19 ennetus ja varajane ravi
Kui uskuda EMA, FDA, WHO, CDC seisukohti, siis kuni viimase ajani pole olnud Covid-19 puhul tõhusat ravi ja ennetust. Erinevate riikide ravimi- ja terviseametid jäävad selles asjas eriarvamusele ning kümnetes riikides on Covid-19 raviks ametlikult kinnitatud mitmeid ravimeid. Näiteks ivermektiini kasutatakse ametlikult Covid-19 ravis 24-s riigis ja hüdroksüklorokviini (HCQ) 33-s riigis. Kui juurde lisada riigid, kus kohalik ravimiamet pole ravimeid ametlikult Covid-19 raviks kinnitanud, ent arstid kirjutavad neid ravimeid välja, siis nende riikide arv on ligi 80 (sh USA ja Jaapan).[43]
Covid-19 ennetuse ja/või varajase ravi puhul on uuringutes näidanud tõhusust paarkümmend erinevat ravimit, mida kinnitab tuhandete arstidel reaalne kliiniline kogemus üle maailma. Mitte kunagi varem ajaloos pole ametkonnad takistanud arste kasutamast ravimiametite heakskiidu saanud ravimeid teiste haiguste raviks “off-label”. Näiteks USA-s takistatakse arste kasutamast FDA poolt heakskiidetud ravimeid, kuigi enne pandeemiat oli “off-label” ravimite kasutamine arstide poolt on väga tavaline – 10-40% sõltuvalt meditsiinivaldkonnast.
Kahte hea ohutusprofiiliga ravimit, mis on WHO oluliste ravimite nimekirjas, on pandeemia ajal enim halvustatud ja tsenseeritud. HCQ-d on kasutatud 65 aastat ja ivermektiini 35 aastat. Need ravimid ei ole muutunud üleöö ohtlikeks, vaid kõne all on lavastatud mainekahjustustöö. Näiteks HCQ-d võetakse Covid-19 puhul haiguse varajases faasis 5-7 päeva sama doosi, mida reumahaiged võtavad igapäevaselt aastaid. Lisaks HCQ-le ja ivermektiinile on maha surutud kõikide odavate, aegunud patendiga ravimite kasutamist, millest on abi haiguse varajases faasis.[44] [45] [46] [47] Deksametasoon ei kuulu nende hulka, sest sellest on abi alles haiguse teises faasis.
Arstid üle maailma on pandeemia ajal võidelnud selle eest, et ravida oma patsiente vastavalt oma parimale teadmisele. Arstide ja teadlaste tippkohtumisel 06.11.21 Floridas jõuti konsensusele varajase ravi, läbipõdemisega saadud immuunsuse ja laste vaktsineerimise teemal.[48] Lühidalt terveid lapsi ja läbipõdenuid pole mõistlik vaktsineerida. Ravi kohta nõuti aga järgmist: “Kõik terviseametid ja institutsioonid peavad lõpetama sekkumise sellesse, kuidas ravivad arstid oma patsiente. Haiguse varajase faasi ravi mitmete olemasolevate ravivahenditega on osutunud ohutuks ja tõhusaks ning aidanud säästa sadu tuhandeid elusid. Ühegi juba varasemalt kasutusloa saanud ravimi kasutamist ei tohi piirata, eriti praeguse globaalse humanitaarkriisi olukorras, mille on põhjustanud kiiresti muteeruv ja kiireid ravistrateegiaid vajav viirus.”[49]
Tippkohtumisel uuendati 23.09 avaldatud Rooma deklaratsiooni, millele on alla kirjutanud enam kui 15 000 arsti ja meditsiiniteadlast üle maailma.[50]
4. Kokkuvõte
Haiglate ülekoormust saab ära hoida eeskätt riskigrupi kaitsega, milleks on ennetus, ravi ja vaktsineerimine. Laste ja noorte vaktsineerimise mõju haiglate koormusele on minimaalne. Laste massilise vaktsineerimise ja testimise asemel tuleks keskenduda lahendustele, mis aitaks seda osa elanikkonnast, keda Covid-19 enim ohustab. Võimalusi on palju. Näiteks võiks riik jagada üle 65-aastastele tasuta D-vitamiini ja BioBlock ninaspreid[51], millest võib olla abi (raskelt) haigestumise ennetuses nii vaktsineerimata kui vaktsineeritud inimestel.
Viited ja allikad:
[1] https://rahvaalgatus.ee/initiatives/a096342b-290d-4056-9c2e-17ccddbf31ff
[2] https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/0f327353-7745-4b3a-85f2-b1f0814cd00a
[3] https://www.nature.com/articles/s41586-020-2918-0
[4] https://www.nature.com/articles/d41586-021-01897-w
[5] https://www.nature.com/articles/s41591-021-01578-1
[6] https://www.vox.com/22699019/covid-19-children-kids-risk-hospitalization-death
[7] https://www.wsj.com/articles/cdc-covid-19-coronavirus-vaccine-side-effects-hospitalization-kids-11626706868
[8] https://sakala.postimees.ee/7322299/toomas-asser-aeg-saada-koroonahaardest-vabaks
[9] https://epl.delfi.ee/artikkel/95096457/uheksa-meditsiinieksperti-valevaidete-esitamine-teaduse-sildi-all-lohestab-uhiskonda
[10] https://www.bbc.com/news/health-57766717
[11] https://www.mu.ee/uudised/2021/10/01/lastehaiglas-taismaja-kull-mitte-covid-19-tottu
[12] https://casereports.bmj.com/content/14/7/e243888
[13] https://wwwnc.cdc.gov/eid/article/27/7/21-0594_article
[14] https://arstideliit.ee/eesti-arstide-paevad/eap_ylekanne
[15] https://www.nature.com/articles/s41586-020-2918-0
[16] https://www.cell.com/cell-host-microbe/pdf/S1931-3128(20)30290-0.pdf
[17] https://www.thelancet.com/journals/lanchi/article/PIIS2352-4642(21)00198-X/fulltext
[18] https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3949410
[19] https://www.covid.is/statistical-information-on-vaccination
[20] https://www.statista.com/statistics/1196071/covid-19-vaccination-rate-in-europe-by-country/
[21] https://www.wsj.com/articles/cdc-covid-19-coronavirus-vaccine-side-effects-hospitalization-kids-11626706868
[22] https://vikerraadio.err.ee/1608236826/uudis-arp-muller/1308039
[23] https://www.bbc.com/news/health-58547659
[24] https://epl.delfi.ee/artikkel/94845423/teadlased-labipodenute-covid-i-toend-peaks-kehtima-vahemalt-12-kuud
[25] https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1473309921002243
[26] https://www.mdpi.com/2075-1729/11/3/249/htm
[27] https://www.hartgroup.org/wp-content/uploads/2021/05/OpenLetterChildVaccination.pdf
[28] https://doctorsandscientistsdeclaration.org/
[29] https://www.express.co.uk/news/uk/1547050/covid-vaccine-JCVI-omicron-delta-myocarditis
[30] https://blogs.bmj.com/bmj/2021/05/07/covid-vaccines-for-children-should-not-get-emergency-use-authorization/
[31] https://www.ema.europa.eu/en/news/comirnaty-covid-19-vaccine-ema-recommends-approval-children-aged-5-11
[32] https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.08.30.21262866v1
[33] https://ncrc.jhsph.edu/research/sars-cov-2-mrna-vaccination-associated-myocarditis-in-children-ages-12-17-a-stratified-national-database-analysis/
[34] https://www.nytimes.com/2021/11/01/health/covid-kids-children.html
[36] https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0146280621002267
[37] https://trialsitenews.com/are-the-scientific-journals-censoring-the-science-part-1-the-removal-of-the-report-on-myocarditis-adverse-events-in-vaers-by-elsevier-and-current-problems-in-cardiology/
[38] https://digital.ahrq.gov/sites/default/files/docs/publication/r18hs017045-lazarus-final-report-2011.pdf
[39] https://www.wsj.com/articles/are-covid-vaccines-riskier-than-advertised-11624381749?mod=opinion_lead_pos5
[40] https://trialsitenews.com/cdc-shares-vaers-for-covid-19-vaccines-12313-reports-of-deaths-but-no-causal-link-according-to-agency/
[41] https://www.newsweek.com/johns-hopkins-doctor-marty-makary-accuses-cdc-sitting-data-suit-their-narrative-1600545
[44] https://objektiiv.ee/kaari-saarma-viivitamine-ravimite-kasutuselevotus-covid-19-ravis-maksab-inimelusid/
[45] https://objektiiv.ee/kaari-saarma-oxfordi-ulikooli-principlei-uuring-ivermektiiniga-on-lootusetult-hiljaks-jaanud-ning-ebaeetiline/
[46] https://objektiiv.ee/kaari-saarma-eesti-ekspress-eksitab-lugejat-covid-19-ravi-teemal/
[47] https://objektiiv.ee/vastulause-kaari-saarma-faktivigu-tulvil-delfi-pajatab-ivermektiinist/
[48] https://globalcovidsummit.org/news/thousands-of-physicians-and-scientists-reach-consensus-on-vaccinating-children-and-natural-immunity
[49] https://doctorsandscientistsdeclaration.org/home/supporting-evidence/#recovered
[50] https://doctorsandscientistsdeclaration.org/original/
[51] https://www.err.ee/1608349922/insight-ninasprei-bioblock-tohusus-on-kusitav
Avalik pöördumine “Terve Laps – Terve Ühiskond”
Avalik pöördumine Riigikogu sotsiaalkomisjoni, Riigikogu naisteühenduse, Perede toetusrühma, Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma ja Riigikogu laste toetusrühma poole.
OLEME MURES EESTIMAA LASTE VAIMSE TERVISE PÄRAST
Eesti laste ja noorte vaimne tervis on ohus. Seda näitavad järgmised faktid:
- Tervise Arengu Instituudi uuring ütleb, et iga viies 13- kuni 15-aastane noor on aasta jooksul mõelnud enesetapule. Kui 2019. aastal sattus Tallinna lastehaiglasse suitsiidikatse tõttu 35 kuni 19-aastast noort, siis 2021. aastal novembri seisuga juba 123;
Eesti on kerkinud enesetappude arvult Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel maailmas esimese kolme riigi hulka. Tõusnud on enesetapukatsete arv, millele juhtis hiljuti tähelepanu ka “Pealtnägija”.
“Pealinna” artiklist saame lugeda lasteabi telefoni töötajate kogemustest: “Püsivas tõusutrendis on laste vaimset tervist puudutavad pöördumised, eelmise aasta 11 kuu jooksul oli selliseid pöördumisi kokku 1399. Nendest 567 (40,5%) tehti seoses lapse enesehävituslike mõtete ja enesevigastamisega ning 53 (3,8%) seoses lapse muude enesehävituslike probleemidega (nt söömishäired).” Võrreldes 2021. aasta esimese poolega sagenesid viimaste kuude jooksul laste kõned enesevigastamise ja suitsiidimõtete pärast. Meie muret laste vaimse tervise allakäigu pärast jagab ka möödunud reedeses Eesti Päevalehes Dr. Le Vallikivi. - Ärevushäiretega, depressiivsete ning muude meeleoluhäiretega laste psühholoogilise ning psühhiaatrilise abivajaduse tõus on järsult kasvanud, mistõttu on ka abisaamisel pikad ootejärjekorrad;
- Käitumishäiretega laste arvukuse tõus klassides;
- Koolipsühholoogide puudus;
Eesti ühiskonnas on pikki aastaid tegeldud probleemiga, kuidas leida rahastust laste ja noorte huvitegevuse toetamiseks ning neile tasuta psühholoogilise nõustamise võimaldamiseks. Meil on kenasti sissetöötatud huvikeskused ning noortekeskused, meil on käivitatud programmid NEED-noortele jne. See kõik on suurendanud riskirühmade laste ja noorte võimalusi tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena ning vähendanud seega nende kuuluvusprobleeme.
Kuid viimase kahe aasta jooksul koroonakriisi tõttu toimunud arengud Eesti ühiskonnas on tõrjunud lapsed ja noored fookusest välja. Kogu ühiskonnas on käsukorras otsustatud tegelda sesoonse viiruse tõrjega, unustades sealjuures täiesti, kuidas Covid-19 vastu rakendatud surve- ja sunnimeetmed on mõjunud laste ja noorte vaimsele tervisele.
Lisaks noorte enda tegevusvabaduse piiramisele on noorte vaimsele tervise rängalt mõjunud ka mure vanemate ja pere toimetuleku pärast, juhul kui vanemad on kaotanud töö või teatud sektori ettevõtjatena lähedal pankrotistumisele.
Täiskasvanutena oleme teadlikud sellest, kui tundlik on lapse psüühika, kui kergelt võivad tekkida lapsepõlvetraumad ning kui keeruline võib olla nende hilisem tervendamine.
On viimane aeg tõsta see küsimus päevakorda ning leida kiireid ning laste ja noorte heaolu silmaspidavaid lahendusi.
Möödunud kahe aasta jooksul on meie laste ja noorte vaimne tervis saanud kannatada neid pidevalt ümbritseva hirmutamisfooni, meedias kõlavate negatiivsete sõnumite, vaktsineerituse alusel vahetegemise, põhjendamatu maskikandmise kohustuse jms tõttu.
1. Hirmufoon
Pidevad meedia, kaubanduskeskuste ning ühistranspordi kõlarite ning paljudel juhtudel ka koolijuhtkonna kaudu edastatavad hirmutavad signaalid, igapäevased surmade ning nakatunute loetelud ning isegi ähvardused (nt koolijuhtide poolt lastele suvel saadetud e-kirjad vaktsineerimiskohustusest, vaktsineerimata laste ähvardamine kooliüritustelt kõrvalejätmisega) mõjutavad laste alateadvust, isegi juhul, kui nad neist väliselt ei tundu hoolivat.
Olukorras, kus lastel puudub vaimse tervise kasvatus ja oma sisemaailma juhtimisoskused, on survestamine stressiloov. Pidevas hirmuõhkkonnas elamine võib lastel tekitada pikaajalise stressiseisundi või depressiooni, mille otseseid põhjuseid laps ei suuda sõnastada. Sellele on viidatud tänaseks ka paljudes uuringutes.
Tänaseks on teada, et kiiresti leviv omikron-tüvi on ohutum ning mitmed teadlased on pidanud seda sisuliselt pandeemia lõpetajaks. Hiljuti tegi Ühendkuningriik kõrge omikronilaine keskel otsuse lõpetada kõik piirangud. Teades, et ka koroona raskem vorm ehk deltatüvi ei ole olnud lastele ohtlik, on omikrontüvi seda veelgi vähem. Laste huvidest lähtudes ning nende heaolu silmas pidades puudub igasugune epidemoloogiline õigustus hirmutada ning survestada lapsi lõputu testimise, maskikandmise ning potentsiaalsete haiguspuhangutega. On vastuvõetamatu, et lapsi on hirmutatud vaktsineerima argumendiga, et muidu põhjustavad nad oma vanavanemate surma.
2. Regulaarne testimine ning koduaresti määramine
Läbi aastakümnete oleme saatnud lapsi kooli, vaatamata iga-aastastele gripilainetele. Läbi aastakümnete on olnud talvekuudel nädalaid, kus erinevad gripi-, RS- ja adenoviirused on aktiviseerunud sel määral, et ligi 40 õpilasega suurtes klassides on kohal käinud vaid 13- 15 last. Me kõik – nii lapsevanemad, lapsed kui õpetajad – oleme võtnud seda kui normaalset ja mööduvat nähtust ega ole sellele lapsi hirmutades üle reageerinud.
Koroonakriisi aegne laste pidev testimine ning testitulemuste alusel laste koduaresti määramine on samuti vajutanud paljude laste alateadvusesse hirmupitseri ja vähendanud nende eneseväärikust ning kuuluvustunnet.
Olukord muutub päevadega ning viirus muteerub kiiresti. Terviseamet on küll teinud otsuse hakata tuvastama PCR-testidega ka gripiviirust ning RS-viirust, kuid vastuseta on küsimus, milleks seda kõike teha. Mis eesmärgil raiskame maksumaksja raha jätkuvalt testimise peale ning hoiame lapsi ja noori pinge all, kuigi on teada, et testitulemuste põhjal on võimalik tuvastada kõige tavalisemaid, aastakümneid ühiskonnas meiega koos elanud viiruseid ning nohu?
3. Maskistamine.
Meie lapsed ja noored, kes vajavad normaalseks arenguks pidevat suhtlust nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, on olnud koroonakriisi ajal emotsionaalses isolatsioonis isegi ilma karantiinita, st koolis käies. Kuigi seda pole seadusest ja HTM-i soovitustest tulenevalt kohustuslikuks tehtud, tõlgendavad enamike koolide juhid ja õpetajad avalike kohtade maskikohust nii, et seda tuleb justkui nõuda ka üldhariduskoolide õpilastelt. Enamikes koolides nõutakse üle 12-aastastelt lastelt terve koolipäeva vältel maskikandmist, osades koolides nõutakse seda isegi algklasside lastelt. Meie lapsed on ära lõigatud naeratustest, nad ei märka enam sõbra kurbust või pahameelt ega oska ka maskistatud õpetaja heakskiitvat miimikat maski tagant välja lugeda.
Me peame selliste olude jätkumist ohtlikuks laste emotsionaalsele arengule.
Lastel, kes ei saa oma psüühika väljakujunemise etapis oma tunnetele peegeldusi kaaslaste ja täiskasvanute nägudelt, tekib probleeme oludest ja endast arusaamisega.
Meil on mure meie tulevikuühiskonna pärast, milles hakkavad elama need tänased lapsed, kellel pole õnnestunud kasvada emotsionaalset arengut väärtustavas keskkonnas, õppides kaaslaste ja täiskasvanute tagasiside pealt adekvaatselt mõistma ja väljendama oma mõtteid ning tundeid.
Katsetusi selle kohta, mis juhtub väikelastega, kes jäävad ilma peegeldustest ning nägudelt loetavast tagasisidest, tegi juba 1970-ndatel USA arengupsühholoog Edward Tronick. Tema tuntum eksperiment kannab nime “Still face experiment”.
Ka tänases koroonakriisis on valminud uuringud, mis kinnitavad laste arenguhäirete põhjuslikku seost ümbritsevate inimeste maskistatusega. Näiteks on Dr Mark McDonald juhtinud tähelepanu 11. augustil avaldatud Browni ülikooli uuringule, milles leiti, et “pandeemia ajal sündinud laste verbaalne, motoorne ja üldine kognitiivne sooritusvõime on oluliselt madalam võrreldes enne pandeemiat sündinud lastega.” 25. detsembril Cindy Drukier`le NTD saates The Nation Speaks antud intervjuus toonitab Dr McDonald, et maskid, zoomikoolid, sotsiaalsetest kontaktidest ilmajätmine, nägude nägemise puudumine on põhjustanud noortel ajukahjustusi.
Me usume, et me ei peaks ignoreerima psühholoogia- ja kasvatusteaduste valdkonna teadmisi ega kordama destruktiivseid katseid oma suurima vara ja lootusega – Eesti lastega.
Me oleme mures selle pärast, milliseks kujuneb emotsioone mitteväärtustav tulevikuühiskond. Meil on hirm, et harjutades lapsi emotsioone mitteväärtustama, õpetame neile ühtlasi distantseeritust, hoolimatust, tunnete allasurumist ja kalkust.
Vähetähtis pole ka võimaliku pikaajalise tervisemõju risk, mis tuleneb maskides plastifikaatorina kasutatavate ftalaatide (ksenoöstrogeensed, endokriintoksilised ja kardiotoksilised kantserogeenid) ja teiste keemiliste ühendite ning mikroplasti inhaleerimisest.
Hämmingut tekitab asjaolu, miks tervet elanikkonda üritatakse trahviähvarduste abil hoida maskistatuna ka siis, kui olukord on juba kardinaalselt muutunud. Meie, täiskasvanud, peaksime hindama kasu-kahju osakaale, kui kaalukausil on laste vaimne tervis versus nohu ja gripi vältimine maskide abil.
Allakirjutanute hinnangul ei saa läbipõetud gripp ega nohu kunagi kahjustada laste ega noorte tervist sel määral nagu seda teeb elu maskistatud ühiskonnas.
Seetõttu peame õigeks viivitamatult kaotada ühiskonnas maskikohustus (nagu on seda teinud mitmed riigid) ja juhinduda pigem Rootsi Kuningriigi kogemusest, kus ei ole terve kriisaja jooksul maskid kohustuslikud olnud.
4. Õpilastel vahetegemine kooliüritustel.
Asjaolu, et mittevaktsineeritud lapsed peavad tegema üritustele (muuseumisse, teatrisse, isegi koolipeole) pääsemiseks testi, vaktsineeritud mitte, on laste jaoks vahetegemine. Kuid paljudes koolides on tänaseks juba saanud tavaks, et kooliüritustele ei pääse enam ka negatiivse testiga ehk üritused on mõeldud üksnes vaktsiinipassiga lastele.
Mittevaktsineeritud lapsed on sattunud valitsuse poolt käivitatud teaduslikult põhjendamata eristuskampaania, segregeerimise ning meediamanipulatsioonide tõttu koolikiusu ohvriks, mida viivad mitmetes koolides koolijuhtide eestvedamisel/nõudmisel läbi õpetajad.
Me leiame, et selline eristamine on laste jaoks väga frustreeriv ning tuleb seetõttu viivitamatult lõpetada.
Lisaks soovime tähelepanu juhtida ka asjaolule, et vahetegemine ei mõjuta üksnes vakstineerimata lapsi, see mõjutab negatiivselt ka vaksineerituid, andes neile justkui “õigema”, “puhtama” või “aktsepteerituma” staatuse ühiskonnas. Selline staatuste ja kastisüsteemide juurutamine lasteasutustesse mõjub destruktiivselt ka “kõrgemasse” klassi
vastuvõetutele, muutes neid üleolevateks ning empaatiavõimetuteks.
On kahetsusväärne, et meil toimub ühiskonna lõhestamine juba algkoolitasandil, kuid veelgi kahetsusväärsem on asjaolu, et meil pole mõeldud pikemale perspektiivile ehk sellele, millised inimesed kujunevad koroona-aegsetest piirangutest/keeldudest jms ebaproportsionaalsetest meetmetest läbitulnud lastest tulevikus. Eriti lubamatu on, et selliseid segregeerimisi viivad läbi kasvatusteaduste taustaga pedagoogid, kelle hariduse üks osa on kindlasti arusaam selliste segregeerimiste vastuvõetamatusest demokraatlikus ühiskonnas.
5. Lapse huvide rikkumine läbi perede diskrimineerimise
Perede eristamisega QR-koodi alusel on võetud väikestelt lastelt ära rõõm lasteaiapidudest, kus seni sai osaleda koos vanematega, koolilastelt on võetud peret kaasavad ühised kooliüritused, kontserdid, näidendid jms, mida siiani alati vanemad nautima kutsuti.
Olukorrad, kus lapsed ei saa enam käia peredega SPA-s, kohvikus, teatris, kontserdil, isegi uisutamas ega suusamäel, näitavad samuti, et piirangutes pole arvestatud laste ega noortega.
See kõik lõhub pere kontseptsiooni ja toimivust.
Ka aastalõpu üleskutse “nautida jõulurahu”, teades, et rahu on tagatud vaid teatud osale peredest, on käsitletav kiusamise ja survestamisena.
Pereüritused on aga lapse turvalisuse allikaks ning lapse nendest ilmajätmine võib olla lapsele tajutav kiusamisena. Me oleme pikki aastaid tegelenud kiusamise väljajuurimisega koolist, juurutanud “Kiusamisvaba kooli” jms projekte, mis on olnud suured sammud edasi. Me leiame, et me ei tohiks ühiskonnana siinkohal libastuda ning tehtut mõtlematult tühistada. Kuid tehtu tühistamine võib toimuda kiirelt ja märkamatult, kui me ühiskonnana hoiame fookust jätkuvalt võitlusel ja sõjapidamisel, andmata endale aru, et hooajalise viirusega võitlus ei ole vajalik ning et sõdimine 0,01%-lise suremusega viirusega on juba viinud meie majanduse katastroofini.
Selline olukord haridusasutustes ja muudes asutustes peab viivitamatult lõppema.
KOKKUVÕTTEKS
Kõige eelpooltoodu tõttu elavad täna paljud Eesti lapsed pidevas alateadlikus hirmuseisundis või posttraumaatilises stressiseisundis, mis mõjutab nende toimetulekut lasteaias, koolis, nende suhtlemisvõimekust, üldist heaolu- ja turvatunnet jne. On viimane aeg vastutustundlike ning laste heaolust hoolivatel täiskasvanutel sekkuda ja seada kriisijuhtimises esikohale sellised ennetusmeetmed nagu tasakaalukus, teistega arvestamine, pereväärtused ja inimlikkus.
Meil, täiskasvanutel, on viimane aeg vaadata reaalsusele otsa ning küsida endilt, kas olukorras, kus vaktsineeritud levitavad kontrollimatult viirust ning seni haigestumata elanikkond otsib aktiivselt nakatumisvõimalusi, et pääseda aktsepteeritud ühiskonnaliikme staatusesse, panustavad senised kriisijuhtimise meetodid viiruse ohjamisse või selle leviku soodustamisse?
Kuna tänaseks on piisavalt tõendeid, et massvaktsineerimine, karantiinid, vaktsiinipassid ja maskid ei ole Covid-19 viiruse levikule pärssivalt mõjunud, tuleks mõelda muudele ennetusmeetmetele, mida me viirushooaegadel alati oleme kasutanud – kätepesu, värskes õhus viibimine, haridusasutuste ventilatsiooni tõhustamine, D-vitamiini, C-vitamiini ja kõrgema toiteväärtusega toidu tarbimine jpm immuunsüsteemi tugevdavad võtted.
Kõige kindlamaks viirusevastaseks ennetusmeetmeks peetakse psühholoogide arvates eluterve, rõõmsa, turvalise kasvukeskkonna loomist laste jaoks.
Allakirjutanud kodanikeühendused kutsuvad riigikogu erinevaid fraktsioone üles viima fookust koroonakriisi mõjudele, mida see on tekitanud laste ja noorte vaimsele tervisele.
Sammud, mida tuleb olukorra parandamiseks viivitamatult astuda:
Kutsume Riigikogu sotsiaalkomisjoni, fraktsioonide juhatusi, toetusrühmi ning ühendusi üles
- nõudma valitsuselt kõikide koroonapiirangute viivitamatut lõpetamist (sh vaktsiinipasside kasutuselt eemaldamist, maskikohustuse tühistamist, terviseandmete alusel elanikkonna segregeerimise lõpetamist);
- nõudma valitsuselt koroonameetmete korrektse kasu/kahju analüüsi läbiviimist.
Meie väikse riigi ja rahva kestmajäämise seisukohalt on oluline kaardistada meie laste ja noorte psüühiline seisund pärast kaht aastat piiranguid ning vahetegemisi. 13.jaanuari usutluses ERR-ile toonitas ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo järgmist:
“Ma tahan elada Eestis, kus kõigil elanikel on terve elu jooksul võimalik end vabalt teostada ja hästi ning turvaliselt tunda. Ja kui kellelgi tekib tunne, et teda on alusetult ebavõrdselt koheldud, on ka abi kohe lähedal. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja me ei saa endale lubada, et osade inimeste eluolu ja mured on vähem tähtsad kui teistel.”
Allakirjutanud kodanikuühendused loodavad, et see käis tõesti kõikide laste kohta, ka nende, kelle vanemad ei ole vaktsineeritud ning kellel seetõttu puudub juba pikemat aega pereüritustel osalemise võimalus. - nõudma valitsuselt vaktsiinipassi legitiimsuse analüüsi praeguse omikron-tüve kontekstis.
- tegema endast kõik võimaliku, et lõpetada viivitamatult uue näo saanud koolikiusamine ning laste vaimse tervise jätkuv halvendamine.
23.01.2022.a. Tallinnas
Pöördumisele on alla kirjutanud järgmised ühingud:
- MTÜ Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond
- MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
- MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda
- MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks
- MTÜ Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühing
Kontakt: info@mottekoda.ee
Tel. 52 91 871
Covid-19 läbipõdenute tunnustamine
Viirushaiguse läbipõdemine on märk sellest, et inimene on viirusega hakkama saanud ja suure tõenäosusega enam (raskelt) ei haigestu. Läbipõdenute sundimine vaktsineerimiseks või nende normaalse elu piiramine on põhjendamatu.
Piirangud, mille eesmärk oli kaitsta vaktsineerimata isikuid, puudutasid tarbetult ka läbipõdenuid, kellel puudub vajadus vaktsineerimisest saadavale lisakaitsele. Läbipõdemisel saadud loomulik immuunsus on laiem ja püsivam, kui vaktsineerimisel saadav immuunsus.
Covid-19 tekitaja esmane kokkupuude inimorganismiga toimub ülemiste hingamisteede limaskestadel. Enamikel juhtudel saab inimorganism haigustekitajaga toime, ilma et see limaskestadest kaugemale jõuaks. Paljudel juhtudel järgneb haiguse kerge kulg, mille käigus loob organism laia immuunkaitse mitmete koroonaviiruse valkude vastu (neid on kokku 29). Pärast põdemist tagab mälurakkude kiire reageerimine spetsiifilise kaitse viiruse vastu nii limaskestadel kui ka veres. See loomulikul teel tekkinud immuunsus saab pidevalt ka loomulikku võimendust kokkupuutest populatsioonis ringlevate pideval muutuvate haigustekitajatega.
Immuunsust võib saavutada ka vaktsineerimisega, aga praegu kasutusel olevate lihasesse süstitavate vaktsiinide toimel tekib immuunsus vaid ühe valgu vastu ja seda ainult veres, mitte limaskestadel. Nagu täna juba hästi teada on, ei hoia vaktsiinid ära haigestumist vaid vähendavad haiguse raske kulu tõenäosust. Raske haigestumise ja haiglaravi vajaduse tõenäosus on siiski kõige väiksem just läbipõdenutel – terve pandeemia jooksul on teistkordselt haigestunutest vajanud haiglaravi vaid mõnikümmend patsienti.
Kindel tõend läbipõdemise kohta on antikehade olemasolu veres, mida saab vastava testiga mõõta ka Eesti laborites. Spetsiifiliste antikehade olemasolul ei ole vaktsineerimine põhjendatud. Mitmes Euroopa riigis saab antikeha testiga siseriiklikult kehtiva, vaktsiinipassiga võrdsustatud tõendi.
Niikaua, kui nn vaktsiinipassid kehtivad, oleks õiglane anda vähemalt samasuguseid õigusi tagav tõend neile, kellel on olemas loomulikul teel saadud immuunsus.
Dr. Jaak Uibu – Presidendi tark rahvas vajab tarka Riigikogu
https://www.eesti.ca/dr-jaak-uibu-presidendi-tark-rahvas-vajab-tarka-riigikogu/article58882
Ametisseastumise tseremoonial peetud kõnes ütles president Alar Karis, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas. Karise sõnul tähendab tarkus oskust oma teadmisi kasutada ja saada hakkama igas olukorras. See on hästi öeldud ja vastu ei saa olla mitte keegi. Ideaalis kõrguvad targa rahva kohal sinine taevas, Toompeal tark Riigikogu ja tark Valitsus.
Mis on rahva tarkuse parim mõõdupuu? Kolm aastakümmet tagasi kõnelesin nendel teemadel Kopenhaageni Ülikooli etnoloogiaprofessori Axel Steensbergiga (1906-1999), kasutasin väljendit „primitive nations“ – primitiivsed rahvad. Eakas professor sai pahaseks ja sõnas, et primitiivseid rahvaid pole olemas ja ta on alati võidelnud selle väljendi vastu. Veel ütles, et kui rahvas on olemas ja jääb, siis see ongi tema tarkuse mõõt. Kui tal tarkust omas ajas pole, siis ta hakkab kiduma ja sureb välja. Millest professor soovis kõnelda, see oli „primary nations“ – esialgsed rahvad. Teda huvitas, kuidas köitsid ürginimesed kivi varre külge, nii et see seal püsiks. Meie täna seda ei tea ega oska.
Koroonapandeemia pani proovile nii rahva, Valitsuse kui ka President Alar Karise tarkuse. Valitsus värbas abiks teadusnõukoja. Lubatagu sellest esitada oma tähelepanekuid. Jõulukuu 15. päeval saadeti kõikidele Riigikogu alalistele komisjonidele pöördumine „Järgmised nõuanded teadusnõukojale“. Lootus oli kasutada tarkuse allikana Riigikogu kollektiivset intellekti. Tsiteerin pöördumise lõpuosa, sest tervik on saadaval Eesti Klubi netiportaalis.
Siinset faktipõhist artiklit „Järgmised nõuanded teadusnõukojale“ võiks käsitleda kui mittetraditsioonilist rahastamata sokraatilist uuringut. Selles ei ole sõnastatud järeldusi. Pöördumise autori arvates annab artikkel alust prognoosida Eesti iseseisvusele kaheldavat tulevikku, kus kõikvõimalike kriisidega (rahvastikukriis, keskkonnakriis, energiakriis, ühiskonna lõhenemisne, usalduskriis jt) kaasneb poliitikute ja ametnike küündimatus ning meedia oskamatus nende lahendamisele kaasa aidata. Ehk kõige tõsisem on rahvastikukriis – lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem. Palume Teilt kasvõi esialgseid lahendusi Eesti riigi toimimisele kriisiolukorras (võib ka käesoleva artikli alusel). Palun arengukavasid mitte pakkuda.
Saatnud selle pöördumise (rõhutan) kõikidele Riigikogu alatistele komisjonidele jäin ootele. Miks ma kõikidele komisjonidele saatsin? Ikka seepärast, et olukord riigis on tõsine ja varasemal kogemusel Riigikogu liikmetele kirja saatmine on mõttetu, sest nemad on vabastatud sellest kohustusest enda tehtud seaduse jõul. Fraktsioonid ei pea ka vastama, juhatus annab vastamise kuhugi komisjoni ja nii jääbki üle vaid kirjutada alalistele komisjonidele. Kuid mind kavaldati riigitarkuses üle ja sotsiaalkomisjonist vastati: „Kirjast on teavitatud ka mitmeid teisi Riigikogu komisjone ning sotsiaalkomisjon vastab Teie kirjale Riigikogu nimel“. Pole ime, et olin sellest paar päeva keeletu.
Olin elanud siiani riigimees Ülo Vooglaiu mõju all: Riigikogu peab looma ja hoidma RIIKI KUI TERVIKUT. (…) Riigikogus peab olema teadmisena fikseeritud, millised olud, milline olukord ja situatsioon riigis praegu ON ja milline OLI. Vajalik on ka ekspertide abil loodud kujutlus lähema ja kaugema tuleviku kohta, st süsteemne arusaam meie lähema ja kaugema tuleviku kohta – milline PEAKS RIIK OLEMA meie unistustes. Tsitaat on võetud minu raamatust „Rahvastikukriisi kogumik“ , mis on saadaval Digaris. Seal on ka Igor Gräzini märksa leplikum seisukoht – katsu näha Riigikogus asutust, kes TEEB SEADUSI. Ja ongi kõik. Ta ei juhi rahvast, ei näita eeskuju, ei ava uusi horisonte – mis vist viiski Riigikogu allakäigutrepile ja Gräzin ise läks Riigikogust ära Piiblist tõde otsima.
Kui šokk läks üle ja analüüsivõime taastus, lugesin veel sotsiaalkomisjoni vastuskirjast: Oleme Teie seisukohtadega tutvunud ning Teie seisukohad on võetud teadmiseks. Sotsiaalkomisjon jälgib koroonaga seonduvaid teemasid ning käsitleb neid ka oma komisjoni istungitel, millest on võtnud osa nii tervise- ja tööminister Tanel Kiik kui ka teadusnõukoja liikmed. Ei sõnakestki sellest, mida mina soovisin – palume Teilt kasvõi esialgseid lahendusi Eesti riigi toimimisele kriisiolukorras… Teadmiseks võtmine pole ju mingi vastus, vaid viisakas keeldumine vastusest. Kas see ei ole Riigikogu sotsiaalkomisjoni degeneratsioon, kes võtab endale õiguse vastata Riigikogu nimel ja isegi ilma midagi protokollimata?!
Ometigi deklareerib Riigikogu sotsiaalkomisjon enda portaalis, et kontrollib oma töölõigus valitsuse tegevust, algatab juhtivkomisjonina ise seadus- ja otsuse eelnõusid ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid. Niisiis jõud on antud, kuid pole antud tahet või oskust selle kasutamiseks rahva ja riigi huvides. Sellises olukorras rahvas näeb, kuidas Riigikogu autoriteet kuivab kokku, aitavad kaasa endise keskkonnaministri Tõnis Mölderi tunnistus naasmisest Riigikokku nagu spaasse rahulikuma elu peale Jüri Ratase heakskiidul ja Riigikogu liikme Martin Repinski otsingud aja sisustamiseks taksojuhina.
Et kirjutis „Järgmised nõuanded teadusnõukojale“ käsitles koroona tõkestamise vaieldamatult aktuaalseid probleeme, mis pidanuksid köitma sotsiaalkomisjoni tähelepanu, sellest annab tunnistust siseministeeriumi vastuskiri. Tsiteerin:
Tutvusin Teie kirjaga ja pean tunnistama, et olen paljude teie ettepanekutega nõus. Eelkõige olen nõus sellega, et vajalik on fikseerida teadunõukoja õigused ja kohustused ja käsitleda avalikus kommunikatsioonis ka vaktsineerimise kõrvaltoimeid. Samamoodi on vaja fikseerida kõigi kriisi lahendamisel osalevate osapoolte õigused ja kohustused ehk nn „mandaat“. Kui Vabariigi Valitsusel ja hädaolukorra seaduses määratud asutuste õigused ja kohustused on fikseeritud seadustes, määrustes ja hädaolukorra lahendamise plaanides, siis erinevate nõuandvate kogude, ekspertkomisjonide jne õigusi ja kohustusi kuskil eelnevalt fikseeritud ei ole. Kui selliste nõuandvate kogude moodustamist peetakse kriisi lahendamisel vajalikuks, tuleks selgeks rääkida ja kirja panna ka kaasnev roll… . Kui me riiklikus kommunikatsioonis jätame mõnest teemast rääkimata, siis see ei tähenda, et kahtlejad ja skeptikud nendel teemadel ei räägiks, vaid sel juhul asenduvad riiklikud sõnumid sotsiaalmeedias jm levivate sõnumitega, mis sageli ei ole usaldusväärsed ja töötavad pigem kriisi lahendamisele vastu.
Näib, nagu Riigikogust on kujunemas mugavusparlament. Et realiseeruks Ülo Vooglaiu nägemus, soovitan Riigikogul endal minna elukestva õppe teed, mida nad teistele seadustesse kirjutavad. Riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse tuleb lisada eneseharimise ja innovatsiooni mehhanism meie parlamendis. Alustada saaks teemaseminariga kehtivast kõlbmatust valimisseadusest või riigi toimimisest kriisiolukorras. Sellisid katsetusi seminaridega on ju Riigikogus olnud, aga kes takistab neid uuesti edukamalt alustamast!
Soovitasin mõni aasta tagasi Riigikogu kantselei direktoril õpet korraldada, kuid ta vastas, et see on juba võimatu, sest Riigikogu liikmed on kõik juba väljakujunenud isiksused, kes midagi väljastpoolt enam külge ei võta. Päris ei usu, et Riigikogu iga liikme vaimne areng peatuks Riigikokku valimisel. Toompea Haridusseminari kakskümmend viis tegevusaastat ilma igasuguse finantstoeta saavad abiks olla, kuidas seminare korraldada. Oleme tänulikud Riigikogu maaelukomisjonile, kes kümme aastat on meid oma tiiva all hoidnud. Meiega on liitunud endised ja praegused Riigikogu liikmed, kes hoolivad oma rahvast ja riigist, kes hoiavad põhiseaduslikke, rahvuslikke ja kristlikke väärtusi.
Jaak Uibu, Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
