Avalik selgitustaotlus immuniseerimiskava ja koolides vaktsineerimise teemal

Kuupäev: 01. veebruaril 2023

Adressaat: Sotsiaalministeerium

Teadmiseks: EV õiguskantsler, Immunoprofülaktika ekspertkomisjon, Terviseamet, Eesti Haigekassa, Ravimiamet, Riigikogu Sotsiaalkomisjon, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Teadusnõukoda, Riigikogu liikmed, EV valitsus, EV peaminister, EV President, MTÜ Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks, MTÜ Eesti Lastevanemate Liit, MTÜ Ikkagi Inimesed, Lastekaitse liit, Eesti Patsientide Esindusühing

Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased

Sisu: Selgitustaotlus (6 lk), Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3

Lp. Otsustajad

Tervise- ja tööminister saatis 07.12.2022 ministeeriumidele kooskõlastamiseks kahe määruse muutmise eelnõu, mille kooskõlastamise tähtaeg oli 14.12.2022:

1. Sotsiaalministri 13.08.2010 määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“.

2. Tervise- ja tööministri 02.03.2017 määrus nr 9 „Immuniseerimiskava“.

Eelnõuga sooviti muuhulgas

    • anda kooliõele õigus vaktsineerida suulise nõusoleku alusel alaealist, isegi kui lapsevanem on lapse vaktsineerimisest kirjalikult keeldunud,
    • lisada Covid-19 vaktsiinid immuniseerimiskavasse.

Täname eelnõu koostamises osalenud ametiasutusi ja spetsialiste püüde eest kaitsta laste tervist. Oleme tänulikud, et eelnõu puudusi tunnistati ja eelnõu jäi sellisel kujul vastu võtmata. Olles tutvunud eelnõu planeeritavate muudatuste ja selle meediakajastusega, teeme järgnevad tähelepanekud ja ettepanekud, et paremini kaitsta meie laste tervist ning ühtlasi parandada kodanike usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi vastu. Oleme tänulikud, kui vastate meie selgitustaotlusele esimesel võimalusel. Oleme valmis andma oma tööpanuse ka arutelus ühise laua taga.

1. Eelnõu muudatuste teemal pole ühiskonnas toimunud diskussiooni.

Eelnõu kooskõlastuseks jäetud ühe nädala pikkune aeg polnud kaugeltki piisav, et erinevad huvigrupid oleksid jõudnud sellele reageerida. Kooskõlastusringi jäeti kaasamata mitmed laste õiguste ja tervise eest seisvad organisatsioonid ning huvigrupid. Eelnõu tekitas ühiskonnas hirmu, et lastevanemate õigustest sõidetakse poolsalaja üle. Riigi ja rahva vahelise usalduse loob enne olulisi otsuseid toimuv avalik arutelu, kus analüüsitakse neutraalselt nii poolt- kui vastuargumente. Arutelusse tuleks kaasata psühholoogid, psühhiaatrid, lapsevanemad, sõltumatud eksperdid ja kodanikuühendused.

2. Eelnõu sisu ja avalikkuses ilmunud sõnavõttude vahel on vasturääkivused.

Näiteks oli eelnõu algatamise taga väidetavalt madal HPV vastu vaktsineeritud laste arv.[1] HPV-vaktsiin tehakse 12-14-aastastele, ent Õiguskantsleri hinnangul on nooruk kaalutlusvõimeline alates 15.-16. eluaastast.[2] Vastuolud on tekitanud lastevanemates põhjendatud küsimuse, mis on eelnõu tegelik eesmärk?

3. Suurenenud usaldamatust saab taastada ausa kommunikatsiooniga.

Eelnõu taga võis olla õilis soov kaitsta laste tervist, ent paraku kahjustas see rahva usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi vastu, mis on koroonakriisis tehtud vigade tõttu niigi saanud tõsiselt kannatada. Selleks, et tõsta lastevaktsiinide hõlmatust ja usaldust vaktsiinide vastu, on vaja esmalt tunnistada koroonakriisis tehtud vigu ning seejärel jagada kvaliteetset, kallutamata teavet vaktsiinide kasude ja riskide kohta. Laste vaktsineerimine koolides vanemate selja taga ei tõsta pikas perspektiivis vaktsineerimise hõlmatust, vaid kasvatab usaldamatust ja vaktsiinidest keeldumist.

4. Määrused peavad olema kooskõlas seadusega ja kaitsma meie laste tervist.

Vaktsineerimise puhul kehtivad põhimõtted patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohta on reguleeritud võlaõigusseadusega (VõS §766).[3] Määrused peavad olema kooskõlas seadusega. Määrustega ei saa muuta seadusega sätestatud patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise põhimõtteid. Õiguskantsler on saatnud tervise- ja tööministrile pöördumise[4] palvega viia määrused kooskõlla seadusega.

Seaduse (VõS §766 lg4) järgi on meditsiinitöötajal õigus vaktsineerida kaalutlusvõimelist last, isegi kui vanem või seaduslik hooldaja on sellele vastu. Üldiselt peetakse praktikas piisavalt kaalutlusvõimeliseks noorukeid alates vanusest 14-15. aastat, ent seaduses pole vanusepiiri määratletud. Seadusega pole selgelt välistatud nt 10-aastase lapse vaktsineerimine, isegi kui vanem on sellele vastu, eeldusel, et meditsiinitöötaja peab last kaalutlusvõimeliseks. Soovitame, et selline teoreetiliselt võimalik olukord oleks regulatoorse raamistikuga välistatud.

5. Lapse krooniliste haiguste ja allergiatega on kursis perearst ja lapsevanem.

Vanema vaktsineerimisest keeldumise põhjuseks võib olla lapse varasem reaktsioon mõnele vaktsiinile või ravimile, mida laps ise ei mäleta. Pole realistlik eeldada, et kooliõde suudab hallata kogu infot lapse haiguste, kasutatud ravimite ja varasemate reaktsioonide kohta.

6. Erandlikud olukorrad saab lahendada perearsti juures.

Enamik vanemaid armastavad oma lapsi ja soovivad neile parimat. Üldjuhul on vanemad oma teadmiste ja elukogemuse tõttu lastest võimekamad tegema teadlikku otsust vaktsineerimise suhtes. Erandlikud olukorrad, kus vanem keeldub lapse vaktsineerimisest, aga laps ise soovib seda, on võimalik lahendada perearsti juures.

7. Kehtiva seadusandluse kohaselt vastutab vanem alaealise tervise eest.

Alaealistele suuremate õiguste andmine vajab ühiskonnas laiemat arutelu, et see ei tooks kaasa soovimatuid tulemusi. Kui alaealist peetakse kaalutlusvõimeliseks mitmetahulises vaktsineerimise kasu ja riski analüüsis, võib see tuua kaasa õigustatud soovi nihutada ka muid piire. Seaduse järgi ei ole alaealine kaalutlusvõimeline otsustamaks, milliseid terviseriske toovad kaasa tubaka- ja alkoholitooted. Vastutustundlikul alaealisel pole võimalik osta alkoholi nt vanaemale välispidise ravimtaimetinktuuri valmistamiseks. Samuti ei saa alaealine olla iseseisev autojuht ja sõidutada vanaema poodi.

8. Pole selge, kes vastutab võimaliku vaktsiinitüsistuse korral.

Iga vaktsiiniga kaasneb harv, ent reaalne raskete kõrvaltoimete esinemise oht. Eelnõus ei määratleta, kes vastutab vaktsiinitüsistuse eest juhul, kui vanem on keelanud oma last vaktsineerida. Kas vastutust kannab kooliõde, riik maksumaksja kulul või laps, kelle eest vastutab vanem? Eelnõu ei selgita, kes nõustab last peale süsti tekkivate probleemide osas. Kuidas saab vanem last aidata, kui ta ei tea koolis toimunud protseduurist?

9. Kooliõe töörahu ja ohutus peavad olema tagatud.

Terviseametil peab olema võimalus kontrollida immuniseerimiskava täitmist ja kaitsta tervishoiuteenuse osutajaid süüdistuste eest. Kui last on vaktsineeritud vanema tahte vastaselt ja lapsel tekib vaktsiinist kõrvaltoime, on kooliõde ebameeldivas olukorras. Selle vältimiseks soovitame vanema keeldumise korral last koolis mitte vaktsineerida, vaid jätta see perearsti hooleks.

10. Määrus lõhub perekonnasuhteid ja sellega seoses lapse heaolu.

Normaalse, armastava vanema ja lapse suhet ei tohi kahjustada. Last ei tohi seada olukorda, kus ta peab seisma vanema ja kolmanda isiku vahel. Koroonakriisiga kaasnenud vaktsiinipoliitika on niigi tekitanud peresiseseid pingeid, mis vajavad tervenemiseks ühisosa, mitte lisapingeid. Määruse ettevalmistamisprotsessi tuleb kaasata ka psühholoogid ja psühhiaatrid, et paremini hinnata määruse mõju peresuhetele ning lapse psüühikale.

11. Kool peab olema turvaline koht, kus laps saab keskenduda õpingutele ja eakaaslastega suhtlemisele.

Vanema jaoks peaks kool olema turvaline teine kodu, kuhu ta saab saata lapse kartmata, et tema selja taga tehakse midagi, milleks tema oma vanemlikku nõusolekut pole andnud.

12. Vaktsineerimine ei ole erakorraline elupäästev ravi.

Võlaõigusseadusega on lubatud erakorralise ravi teostamine vanemate nõusolekuta, ent vaktsineerimise näol pole tegu ajakriitilise elupäästva raviga.

13. Kaalutletud otsuse jaoks on vaja piisavat infot vaktsineerimise kohta

Et vaktsineerimise teemal lõhenenud ühiskonda uuesti kokku tuua, on vaja mõista ka neid lapsevanemaid, kes keelduvad oma lapse vaktsineerimisest. Selle taga on tihti puudulik eelinformatsioon vaktsineerimise kohta ja/või varasem vaktsiinikahjustus. Selleks, et patsient saaks teha oma olukorras parima otsuse, peab tervishoiutöötaja andma talle otsuse tegemiseks vajalikku teavet (VõS §766 lg 1). Meditsiinieetikast lähtudes on tavaks kõnelda informeeritud otsusest. Lapsel ja vanemal on raske teha pädevaid otsuseid, kui neid ei ole asjakohaselt informeeritud. Tuginedes Õiguskantsleri Kantselei poolt välja antud lapspatsiendi teavitatud nõusoleku infolehele[5], on MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased koostanud vormi vähima vajaliku info kohta, et hinnata vaktsineerimise kasu ja riski suhet (Lisa 2). Üheselt kasutatav vorm võimaldab Terviseametil toetada terviseteenuse pakkujaid vajaliku infoga ning taastab vanemate usaldust vaktsiinide ohutuse ja kvaliteedi suhtes.

14. Alaealise suuline nõusolek pole piisav.

Eelnõu sätestab, et “Iga õpilast immuniseeriv tervishoiutöötaja peab veenduma, et tal on selleks kaalutlusvõimelise õpilase teadlik suuline nõusolek.

Alaealine on kergesti mõjutatav teiste inimeste ja väliste olukordade poolt. Lapse otsust võivad mõjutada teised lapsed, survestamine, soov vastanduda vanemaga hetkeemotsiooni ajendil jne. Olukorda, kus kooliõe sõna on lapse sõna vastu, tuleb vältida. Nii last kui vanemat tuleks teavitada vaktsineerimisest vähemalt 1 kuu ette, edastades teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajaliku minimaalse informatsiooni (Lisa 2) ja paludes neil anda kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul oma nõusoleku või keeldumise (Lisa 3). Laste ja vanemate mõjutamine erinevate nn präänikute abil, mida nt koroonakriisis kasutati, peab olema välistatud.

15. Alaealise kaalutlusvõime hindamise võimekus kooliõe poolt on küsitav.

Kaalutlusvõime hindamine on keeruline protsess, mis peaks kuuluma pigem psühhiaatrite ja kohtute kui kooliõe pädevusse, sest kaalutlusõiguse hindamise tulemusel sekkutakse perede põhiõigustesse. Kaalutlusvõime hindamiseks on olemas mahukad juhendid, mis tuleks enne hindamise alustamist läbi töötada.[6] [7] [8] [9] [10] [11] [12] [13] [14] Üldiselt peetakse alaealist kaalutlusvõimeliseks siis, kui ta juba näitab teatud märke iseseisvumisest: nt kui ta 1) teenib endale iseseisvalt elatist, 2) on ema (abielus või mitte), 3) on abielus , 4) teenib sõjaväes.

16. Millise protokolli järgi hindab kooliõde lapse kaalutlusvõimet? Kuidas on garanteeritud lapse informeeritud otsus?

On küsitav, kas kooliõel ikka on võimalik tagada objektiivse informatsiooni edastamine lapsele ja hinnata lapse kaalutlusvõimet põgusal kokkupuutel. Kuidas tagatakse lapsele täpne informatsioon iga preparaadi kohta? Kuidas välistatakse oht info kallutatuseks ja lapse eksitamiseks, olgu tahtmatult või teadlikult? Kuidas garanteeritakse, et võlaõigusseaduses sätestatud patsiendi õigusi praktikas ei rikuta?

17. Vaktsineerimise puhul võiks kaalutlusvõime tulla kõne alla alates 16. eluaastast.

Vastavalt Õiguskantsleri pöördumisele, on laps kaalutlusvõimeline siis, kui ta mõistab vaktsineerimise olemust ja tema ees seisvaid valikuid. Selleks peab lapsel olema piisavad teadmised füsioloogiast ja erinevatest haigusseisunditest. Laps peab teadma enda kaasuvaid haiguseid ja igapäevaselt võetavaid ravimeid, et osata küsida vajalikku infot. Alla 16-aastasel lapsel puuduvad vajalikud teadmised, et mõista vaktsineerimise kasu ja riski analüüsi. Soovitame muuta regulatoorset raamistikku selliselt, et vanema keeldumise korral tohiks last tema soovil vaktsineerida ainult perearsti juures ja alates 16-ndast eluaastast. Ent sellegipoolest tuleks igas vanuses lapsi kaasata tema tervist puudutavatesse otsustesse ja aruteludesse nii palju kui võimalik. See arendab ja toetab last.

18. Kuidas saab laps teha teadliku vaktsineerimisotsuse, kui isegi erinevate riikide terviseametid pole üksmeelsed oma vaktsineerimissoovitustes?

Teadlik otsus eeldab vaktsineerimise kasude ja riskide mõistmist. Kuna ei kooliõel ega lapsel pole võimalik olla kursis niivõrd keerulise teema detailidega, tuleb neil praktikas lähtuda immuniseerimiskavast ja riiklikest soovitustest. Immuniseerimiskava kinnitab tervise- ja tööminister, keda nõustab immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Paraku pole aga komisjoni soovitused alati kooskõlas parima teadusliku teadmisega. Komisjon andis 30.11.21 soovituse vaktsineerida terveid 5-11-aastaseid lapsi Covid-19 vastu[15] [16], kuigi viirus lapsi ei ohusta ja enamik lapsi oli selleks hetkeks haiguse ka läbi põdenud. Vanemate madalat usaldust näitab see, et enam kui aasta jooksul on vaktsineeritud vaid u 5% selle vanusegrupi lastest.[17]

Taani peatas 2022. a juulis alaealiste vaktsineerimise esimese doosiga. Samal ajal viidi USA-s läbi kampaania 6-kuuliste kuni 5-aastaste laste vaktsineerimiseks kolme doosiga. Septembris 2022 peatas Taani alla 50-aastaste tervete inimeste vaktsineerimine,[18] ent meil soovitatakse endiselt 5-18-aastastele esmast vaktsineerimiskuuri ja üle 18-aastastele kolme doosi. Vaktsineerimise teema pole nii must-valge kui Eesti ametkondade kommunikatsioonist nähtub, erinevate spetsialistide vahel toimuvad tõsised vaidlused. Isegi arenenud riikide terviseametkonnad pole kõikides vaktsiinisoovitustes jõudnud üksmeelele.[19] Teeme ettepaneku moodustada immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja teadusnõukoja kõrvale sõltumatutest ekspertidest koosneva nõukogu, mis käivitab ühiskonnas täna puuduva avatud teaduspõhise diskussiooni riiklike tervist puudutavate soovituste osas. Nõukogu eesmärk on tekitada sild ühiskonna eri huvigruppide ja ametiasutuste vahele.

19. Eelnõu seletuskiri sisaldab ebatõeseid ja teaduslikult põhjendamatuid väiteid.

Väide: „COVID-19-vastaste vaktsiinide immuniseerimiskavasse lisamine mõjutab Eesti rahva tervist positiivselt, kuna sellega aidatakse kaasa viiruse leviku tõkestamisele ning vähendatakse inimeste riski raskelt haigestuda uute võimalike viiruselainete jõudmisel Eestisse. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga…

Arvukad uuringud kinnitavad, et omikron tüve puhul pole vaktsiinidega viiruse levikut võimalik tõkestada, sest niigi vähene kaitse nakatumise vastu muutub mõne kuu möödudes negatiivseks.[20] Mahukas Rootsi uuring näitas, et omikron tüve ajal muutus Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide kaitse nakatumise vastu negatiivseks u 3 kuud pärast teist doosi. Vaktsineeritutel oli 11 kuu möödudes ligi 100% suurem risk nakatuda kui vaktsineerimata isikutel. Kuigi kaitse raske haiguse vastu püsis kauem, olles 9 kuu järel 40%, muutus ka see negatiivseks pärast 11 kuu möödumist.[21] Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski hindamiseks on vaja kasu ja riski analüüsi. Vaktsiinidega seotud riske on käsitletud Lisas 1.

20. Väidetavalt ei olnud Covid-19 vaktsiinide immuniseerimiskavasse lisamise ettepaneku taga soovi vaktsineerida koolides lapsi Covid-19 vastu.

Eelnõu sõnastus jättis paljudele mulje, et Covid-19 vaktsiinid sooviti lisada immuniseerimiskavasse laste vaktsineerimiseks koolides. Meediakajastuses väideti aga, et lapsi pole üldse plaanis Covid-19 vastu koolides vaktsineerida. Immuniseerimiskava all mõeldakse tavaliselt lastevaktsiine, ent tegelikult hõlmab immuniseerimiskava lisaks alaealiste vaktsiinidele ka täiskasvanutele riigi poolt tasuta pakutavaid vaktsiine. Väidetavalt oli eelnõu eesmärk tagada tasuta Covid-19 vaktsiinid neile, kes seda vajavad.

21. Covid-19 vaktsiinide lisamine immuniseerimiskavasse ja seeläbi 34 miljoni euro kulutamine aastal 2023 pole põhjendatud.

Riigi ressursse mõjutavad otsused peavad toetuma kulu-tulususe ning kasu ja riski analüüsidele. Analüüsides kasutatud andmed peavad olema viidatud ja kontrollitavad. Kulu-tulususe analüüsiks on vaja teada, kui mitu inimest tuleb vaktsineerida, et hoida ära üks surmajuhtum või raske haigestumine. Nt Ühendkuningriigi (ÜK) andmete põhjal tuleb üle 80-aastaste puhul vaktsineerida 7300 inimest, et ära hoida üks omikron tüve poolt põhjustatud surmajuhtum.[22] [23]

Kasu ja riski analüüsiks on vaja analüüsida tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedust. Pfizeri ja Moderna kliiniliste uuringute uus analüüs näitas, et uuringutes osalejatel oli tõenäolisem saada vaktsineerimises raske kõrvaltoime kui sattuda Covid-19 tõttu haiglasse.[24] Tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedus on selle analüüsi põhjal 1/800,[25] aga päriselus veelgi kõrgem.[26] Covid-19 haiguse risk ei ole täna enam sama, mis varasemate tüvede puhul. Enamik inimesi on haiguse juba läbi põdenud ja seega kaitstud raske haiguse vastu. Tänasel päeval pole isegi eakatel võimalik Covid-19 vaktsiinidest kasu saada, rääkimata riskigrupi välisest populatsioonist. Vaktsiinidega kaasnevaid terviseriske on käsitletud Lisas 1.

22. Bivalentsete Covid-vaktsiinide kasutamine tuleks peatada, kuni on kogutud rohkem teadusandmeid nende ohutuse ja efektiivsuse kohta.

Eestis hetkel peamiselt kasutatav Pfizeri uus bivalentne vaktsiin (wuhani ja omikron BA.4/BA.5 tüvede spetsiifiline) sai USA Ravimiametilt (FDA) heakskiidu kasutamiseks kõikidel üle 12-aastastel ameeriklastel 2022. a septembris. Seda vaktsiini oli eelnevalt testitud kaheksal hiirel,[27] ent sellega ei olnud läbi viidud inimuuringuid, mis näitaksid, kas uus vaktsiin on piisavalt ohutu ning kas see pakub kaitset nakatumise ja/või raske haiguse vastu. Kolm kuud hiljem oli vaid 11% ameeriklastest kasutanud võimalust saada uut vaktsiini, hoolimata ulatuslikust kampaaniast.[28] Euroopa Ravimiamet (EMA) andis müügiloa nii Pfizeri kui Moderna bivalentsetele vaktsiinidele ilma kliiniliste uuringuteta.

Senised uuringud ei toeta bivalentsete Covid-19 vaktsiinide edasist kasutust. Nt. Saksamaa haiglas tehtud uuringus täheldati, et bivalentse vaktsiini tõhustusdoosi järel esines kõrvaltoimeid 84,6%-l vaktsineeritutest, kui vana monovalentse vaktsiini puhul oli see määr 51,4%-l.[29] Lisaks oli “töövõimetuid” ja “piiratud töövõimega” inimesi bivalentse vaktsiini puhul ligi kaks korda enam kui monovalentse vaktsiini puhul, mis on niigi kuulus oma ohtrate kõrvaltoimete poolest.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon andis 28.11.2022 soovituse kasutada 5-11-aastastele riskirühma lastele tõhustusdoosideks eelmainitud Pfizeri bivalentset vaktsiini ja 12+ sihtrühmadele nii Pfizeri kui Moderna bivalentseid vaktsiine. Need teaduslikult äärmiselt küsitavad soovitused avalikustati 5-nädalase viivitusega (03.01.23)[30] ja saadeti Haigekassa poolt 05.01.23 kõikidele perearstidele.

23. Riiklik kvaliteedikontroll aitaks taastada usaldust vaktsiinide vastu.

Sõltumatu kvaliteedikontoll on tuvastanud alarmeerivad leiud Covid-vaktsiinide kvaliteedi kõikumise ja saasteainete osas, mida tootjafirmad ei ole loetlenud vaktsiinide koostisosadena, ning mis võivad olla potentsiaalselt ohtlikud.[31] [32] Teeme ettepaneku Eestis viia sisse riiklik vaktsiinide kvaliteedikontroll, mida tänasel päeval ei teostata. See aitaks ühelt poolt taastada rahva usaldust vaktsiinide kvaliteedi vastu, teiselt poolt mõjutaks see tootjafirmasid distsiplineerivalt, kui lisaks müügiloa hoidjale teostavad kvaliteedikontrolli ka kohalikud riiklikud laborid.

24. Vaktsineerimise teemal on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.

Iga vaktsiiniga kaasneb nii kasu kui ka risk. Täiesti ohutuid vaktsiine ei ole olemas. Kui parimal juhul võib vaktsiin surma või rasket haigust ära hoida, siis halvimal juhul võib vaktsiin ise põhjustada tõsise kõrvaltoime või koguni surma. See aga tekitab ärevust ja kõhklusi, eriti kui vaktsineeritakse terveid inimesi. Vaktsiinide turule tulekuks kehtivad leebemad nõuded kui ravimitele, kuigi vaktsiine manustatakse tervetele ja ravimeid üldjuhul haigetele. Vaktsiinidelt ei nõuta uuringuid, mis:

    • näitaksid, kuhu toode peale süstimist kehas liigub, millised protsessid sellega toimuvad, kuhu see ladestub, millal ja kui palju see väljutub
    • kinnitaksid, et vaktsiinil puudub geneetikat kahjustav ja vähki tekitav toime
    • näitaksid, et vaktsiinil puudub koostoime teiste ravimitega, kuigi see on oluline krooniliste haiguste korral igapäevaselt ravimeid tarvitades.

Puuduva info tõttu on kooliõel ja eriti lapsel keeruline teha teadlikku otsust vaktsineerimise teemal. Infolünkade täitmiseks on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid. Puudu on mh:

    • Retrospektiivsed uuringud, mis võrdlevad vaktsineeritud, osaliselt vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikutel esinevaid hingamisteede infektsioonhaiguseid, kroonilisi haiguseid, hospitaliseerimisi ning kõiki diagnoose.
    • Uuringud, selgitamaks koosmõjusid teiste ravimite ja vaktsiinidega.
    • Uuringud, selgitamaks immuniseerimiskava ohutust tervikuna.
    • Tõelise platseebogrupiga lastevaktsiinide uuringud, milles kontrollgrupp saab füsioloogilist lahust, mitte teist vaktsiini. Võrreldes üht vaktsiini teisega paistab toode tegelikust ohutumana.

Enam kui 50 meediku ja teadlase nimel MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased,

Alar Aab-Bergqvist Eneli Kaasik Diana Talimaa
Helen Lasn Antonina Järviste Maarja Valb
Meeme Mõttus Pille Javed Maria Kaširova
Joona Sõsa Merle Turmann Kaari Saarma
Helju Juhanson Merike Lillenberg Riin Seema
Triin Lepp Helle Lasn Eveli Kask
Triin Eller-Pihelgas Lea Metsis Aune Altmets

Lisa 1

Põhjendused Covid-19 vaktsiinide Eesti riiklikust immuniseerimiskavast välja jätmiseks

1. Covid-19 vaktsiinide uuringute madal kvaliteet ja usaldusväärsus

Covid-19 vaktsiinid on saanud müügiload ülilühikeste ja ainult tootjafirmade poolt läbiviidud kliiniliste uuringute alusel, mille toorandmeid pole tänaseni täielikult avaldatud. Ohutuse ja efektiivsuse tõendamiseks ei piisa ainult ravimitootja uuringust, vaid vaja on ka sõltumatuid uuringuid. Ravimitootjate uuringud võivad olla kallutatud, kuna nende eesmärk on tuua toode võimalikult kiiresti turule ja teenida kasumit.[33] [34]

Ravimiametite ülesanne on veenduda, et uued vaktsiinid on piisavalt ohutud ja tõhusad ning korraldada ravimitootjatele järelvalvet. On paslik küsida, kui palju mõjutab ravimiametite otsuseid asjaolu, et lõviosa nende eelarvest tuleb farmaatsiatööstuselt? Juba aastal 2017 moodustasid ravimifirmadelt saadud maksud FDA ravimite hindamise eelarvest 75%, kui aastal 1993 oli vastav näitaja veel 29%.[35] EMA eelarvest 89% tuleb farmaatsiatööstuselt (kui aastal 1995 oli see 20%) ning ÜK ravimiameti (MHRA) ja Austraalia ravimiamet (TGA) puhul on need protsendid vastavalt 86% ja 96%.[36]

Kõnekaks näiteks on uuring, mille põhjal FDA andis erakorralise kasutusloa väikelaste (sh 6-kuu vanuste imikute) vaktsineerimiseks kolme doosiga.[37] Nimelt ignoreeris Pfizer 97% uuringu ajal toimunud haigestumisi, kusjuures risk haigestuda oli suurem vaktsineeritute hulgas. Arvesse võeti ainult 10 haigestumist (3 vaktsiini- ja 7 platseebogrupis), mis toimusid ülilühikeses ajaaknas pärast kolmandat doosi. Platseebogrupi põhjendamatu likvideerimisega kaotati võimalus jälgida vaktsiini efektiivsust ja vaktsiiniga seotud tervisehäireid pärast 2 kuu möödumist. Selle kavalalt manipuleeritud ja statistiliselt kehtetu uuringu põhjal andis FDA heakskiidu Pfizeri vaktsiini kasutamiseks ligi 20 miljonil väikelapsel, ignoreerides fakti, et valdav enamus lastest oli haiguse juba läbi põdenud ja omas seega paremat immuunkaitset kui vaktsiinid suutnuks pakkuda. Liiatigi pole laste tervise seisukohast viimase kolme aasta jooksul olnud hetkekski hädaolukorda, mis õigustaks erakorralist kasutusluba puudulikult uuritud vaktsiinidele.

2. Kontrollgruppide kaotamisega võeti võimalus hinnata vaktsiinide kasu ja riski suhet kliinilistes uuringutes

Usaldusväärseim viis hinnata vaktsiinide ohutusprofiili ning kasu ja riski suhet pikas perspektiivis on topeltpimeda kontrollgrupiga uuring. Paraku kaotati Covid-vaktsiinide kliinilistes uuringutes platseebo- ehk kontrollgrupid ennetähtaegselt ning sellega võeti võimalus hinnata vaktsiinide ohutust täiskasvanutel 6 kuu ja lastel juba 2 kuu möödumisel.

Kui toode on ohutu, peab üldsuremus olema samaväärne kontrollgrupi suremusega. Kui toode vähendab surmasid, siis peab nende seas, kes toodet kasutasid, olema üldsuremus selle võrra väiksem, palju surmasid toode ära hoidis. Analüüsides Pfizeri kliinilise uuringu 6 kuu andmeid (kuni oli säilinud platseebogrupp) selgus, et vastupidiselt ootustele ei aidanud vaktsiinid üldsuremust vähendada. Vaktsiinigrupis suri 6 kuu jooksul 15 inimest, neist Covidi tõttu mitte ükski. Platseebogrupis suri 14 inimest, neist 2 Covidi tõttu.[38] [39] Seega muudel põhjustel suremus oli vaktsineeritutel (15) kõrgem kui platseebogrupil (12), ent see ohumärk jäi ametnikele märkamatuks. Pfizeri andmetes, mis on FDA-le esitatud toote müügiloa saamiseks, on samas uuringus üldsuremuseks märgitud 21 vaktsiini- ja 17 platseebogrupis.[40] Andmete lahknevus nii olulisel teemal vajab eraldi analüüsi.

Sõltumatute tippteadlaste poolt läbi viidud Pfizeri ja Moderna kliiniliste uuringute uus analüüs näitas, et uuringutes osalejatel oli tõenäolisem saada vaktsineerimise tagajärjel raske kõrvaltoime kui sattuda Covid-19 tõttu haiglasse.[41] Moderna uuringus oli vaktsineeritutel tõsiste kõrvaltoimete ülemäärane risk 15,1 juhtumit 10 000 uuringus osaleja kohta, samas kui Covid-19 haiglaravi riski vähenemine kontrollgrupiga võrreldes oli 6,4/10 000. Pfizeri uuringus oli tõsiste kõrvaltoimete ülemäärane risk 10,1/10 000, samas kui Covid-19 haiglaravi riski vähenemise määr oli 2,3/10 000. Kliiniliste uuringute ajal levis algne wuhani tüvi ja läbipõdenute osakaal ühiskondades oli väike (enamikes alla 30%). Tänasel päeval on kasu ja kahju suhe veel enam vaktsiinide kahju poole kaldu, kuna enamik inimesi on haiguse juba läbi põdenud ja seega kaitstud raske haiguse eest.

3. Ausaid analüüse vaktsiinide ohutuse kohta tavapopulatsioonil napib

Pärast kliiniliste uuringute kontrollgruppide kaotamist jääb üle uurida vaktsiinide terviseriske tavapopulatsioonis. Vaktsiinide terviseriskide hindamiseks tuleb võrrelda üldsuremuse ja üldhospitaliseerimise andmeid täiesti vaktsineerimata ning 1-, 2-, 3-, ja 4-doosiga vaktsineeritud inimestel. Analüüsid, kus vaktsineerituks loetakse vaid kehtiva vaktsinatsiooniga inimesed, pisendavad vaktsineerimise riske, sest sellisel juhul loetakse vahetult pärast süsti ja/või pärast vaktsinatsiooni kehtivuse lõppemist tekkinud terviserike vaktsineerimata inimese sündmuseks. Paraku just sellise analüüsiga põhjendatakse vaktsineerimise vajalikkust ametlikul veebilehel vaktsineeri.ee.[42] [43]

Vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vale liigitamine oli tõenäoliselt ka ÜK 2021. a statistikas avastatud anomaaliate põhjuseks. Nimelt näitas ÜK statistikaameti (ONS) andmete analüüs, et vaktsineerimine ei vähendanud üldsuremust.[44] [45] Vaktsineerimata inimeste hulgas tekkis liigsuremus sama vanusegrupi vaktsineerimise haripunktis. Kui varasematel aastatel on vanusegruppides 60-69-, 70-79- ja 80+ suremuse haripunktid olnud ühel ja samal perioodil, siis aastal 2021 registreeriti haripunkt ajal, mil vastavat vanusegruppi vaktsineeriti. Oluline on teadvustada, et märkimisväärne osa vahetuid kõrvaltoimeid ilmneb just 1-2 nädalat pärast vaktsineerimist, mil inimese vaktsineerimiskuur pole veel lõpetatud.

Pubmed andmebaasis on leitav u 400 uuringut, milles on selgitatud Covid-vaktsiinide mõju hospitaliseerimisele.[46] Ent mitte ükski neist[47] ei ole võrrelnud üldhospitaliseerimist vaktsineerimata ja erinevate dooside arvuga vaktsineeritud inimeste vahel. On küsitav, millel tugineb väide, et vaktsiinid aitavad ära hoida haiglate koormust, kui nende mõju üldhospitaliseerimisele pole uuritud.

4. Vaktsiinijärgsed südame-veresoonkonna probleemid

Tai teadlaste uuringus esines peale Pfizeri vaktsiini teist doosi ligi kolmandikul 13-18-aastastest lastest südame-veresoonkonnaga seotud probleeme.[48] Sealjuures 2,3%-l tuvastati kas müoperikardiit, perikardiit või subkliinilise müokardiidi kahtlus. Miks oli Tai uuringus südame-veresoonkonna probleemide ja müokardiidi sagedus sadu kordi kõrgem kui teistes uuringutes? Peamiseks põhjuseks on ilmselt see, et tegu oli prospektiivse uuringuga, kus ei oodatud, kuni lapsed jõuavad haiglasse, vaid neid jälgiti ning neilt võeti proove nii enne kui peale vaktsineerimist. Lapsed on vitaalsed ja nende südamekahjustus võib jääda esialgu kliiniliselt märkamatuks, ent võib tulevikus tõsta südamehaigustega seotud riske.[49]

Taiwani uuring 12-18-aastaste õpilastega näitas, et 17%-l esines pärast Pfizeri vaktsiini teist doosi vähemalt üks südamega seotud kaebus.[50] Uuringus osalenud 4928 õpilasest 51-l (1%) leiti olulisi muutusi EKG-s. Ühel õpilasel diagnoositi kergekujuline müokardiit ja neljal tõsine arütmia. Lisaks lasus kaheksal õpilasel perikardiidi kahtlus.

Šveitsi 770 tervishoiutöötaja hulgas läbi viidud uuringus tuvastati 2,8%-l südamelihase kahjustusele viitav troponiini tõus peale Moderna vaktsiini tõhustusdoosi.[51] [52]

Miks ei käivitanud vaktsiinitootjad ühtegi prospektiivset uuringut, selgitamaks välja Covid-vaktsiinide mõju südamega seotud markeritele ja kõrvaltoimetele enne 2022. a novembrit[53], kuigi juba 2021. a kevadel oli Iisraeli andmete põhjal ilmne, et mRNA vaktsiinidega kaasnes noorte meeste jaoks müokardiidi risk?

Enne koroonakriisi kogutud andmed näitavad, et müokardiiti põdenud inimese risk järgneva 5 aasta jooksul surra on 15-20%. Miks väidavad ametkonnad, et vaktsiinijärgne müokardiit on kergekujuline ja sellest taastutakse kergesti, olgugi et andmeid järgneva 5-10 aasta suremuse ning südamehaiguste kohta ei saagi meil veel täna olla? Paraku näitas Saksa kardioloogide uuring, et ka kergekujuline müokardiit võib lõppeda äkksurmaga.[54] Sama uuring näitab, et vaktsiinijärgse müokardiidi põletiku morfoloogia ja patoloogia on erinev võrreldes viirushaiguse põdemisega. Vaktsiinijärgne põletik esineb nn kolletena, võib sattuda südames asuvate elektriliste juhteteede piirkonda ning sellega mõjutada südame rütmi; kas seda kiirendades (tahhükardia, arütmia), aeglustades (bradükardia) või peatades (äkksurm) südame töö.

Florida osariigi terviseamet andis 07.10.22 välja soovituse mitte vaktsineerida 18-39-aastaseid mehi mRNA vaktsiinidega. Florida uuring näitas, et 28 päeva jooksul pärast mRNA vaktsiini saamist kasvas südameprobleemidega seotud surmade suhteline esinemissagedus 18-39-aastaste meeste hulgas 84%.[55] Florida terviseamet ei soovita vaktsineerida ka alla 18-aastaseid terveid lapsi müokardiidi ohu tõttu.[56]

Ajakirjas Nature avaldatud Iisraeli uuring näitas, et 16-39-aastaste hulgas on esmaabikutsete arv ägeda koronaarsündroomi ja südameseiskumise tõttu kasvanud 25%, ning see oli tugevalt seotud just mRNA vaktsiinidega, mitte koroona põdemisega.[57]

5. mRNA vaktsiinide pikaajalist mõju immuunsüsteemile pole uuritud

Immuunsüsteemi töö on komplekssem kui lihtsalt antikehade teke ja sellesse ei tohiks sekkuda vaid lühiajaliste ohutusuuringute põhjal. Immuunsüsteemi aktiveerimine tõhustusdoosidega ei tõsta immuunkaitse kvaliteeti uute tüvede vastu. Uuringud viitavad hoopis vastupidisele. Nt USA kliiniku uuringus oli meditsiinitöötajal uuringuperioodil seda suurem risk haigestuda, mida rohkem doose ta oli saanud. Võrreldes vaktsineerimata töötajatega oli 1-, 2-, 3-, ja 4-doosiga vaktsineeritutel vastavalt 1.7, 2.36, 3.1 ja 3.38 korda kõrgem risk haigestuda.[58]

Hiljuti väljaandes Science ilmunud artikkel näitab, et aja möödudes tõuseb vaktsineeritutel ogavalgu IgG4 antikehade määr ning seda eriti pärast tõhustusdoosi ja/või uut nakatumist.[59] IgG4 antikehad osalevad kehas mh allergeenidega harjumises. Kui korduvalt vaktsineeritute immuunsüsteem hakkab kohtlema koroonaviiruse tüvesid allergeenidena, on vaktsineeritud ilma loomulikust immuunkaitsest ja viirusel on oht kahjustada organismi rohkem. Pealtnäha võib haiguse kulg paista kergena, sest põletikulised reaktsioonid on maha surutud, ent haigus võib jääda salakavalalt vinduma, põhjustades organismile potentsiaalselt süsteemset kahju. Lisaks võib kaasneda sage korduvnakatumine. Kas ja kui palju see mõjutab kõrge vaktsineeritusega riikides esinevat liigsuremust, pole veel selge. Ent murettekitav on tõsiasi, et kõrge korduvvaktsineeritusega Norras, Jaapanis ja Austraalias on kõrgeim Covid-suremus aset leidnud aastal 2022, mil levis vähem ohtlik omikron tüvi, mitte aastatel 2020-21.

6. Pfizeri mRNA vaktsiin kahjustab sperma kvaliteeti

Ajakirjas Andrology avaldatud uuring[60] on kurb näide kallutatud teadusest, kus uuringut läbi viinud teadlaste lõppjäreldus ei tugine uuringu andmetele. Teadlased väitsid, et langus sperma kvaliteedis on ajutine, ent uuringu andmete põhjal[61] taastus 5 kuu jooksul neljast sperma kvaliteedi näitajast vaid sperma maht. Spermatosoidide kontsentratsioon, liikuvus ning liikuvate spermatosoidide koguarv olid aga endiselt langustrendis.

7. USA vaktsiinitüsistuste andmebaas VAERS

VAERS-le on 16.09.22 seisuga tehtud üle 31 000 vaktsiinijärgse surma ja üle 1,4 miljoni kõrvaltoime teate.[62] Ühendkuningriigi, Euroopa ja WHO andmebaasidest leiab samavõrd kurvad andmed. Ent terviseametkonnad ei näe ohu signaale. USA Haiguste Ennetuse ja Kontrolli keskuse (CDC) ja FDA väitel pole enamik VAERS-le tehtud vaktsiinijärgsete surmade ja kõrvaltoimete teadetest seotud vaktsiinidega. Paraku on uuringud näidanud, et VAERS-i probleem on ala-, mitte ületeatamine ja et kõikidest kõrvaltoimetest teatatakse vaid väike protsent (1-10%).[63] [64] [65] [66] VAERS-le teate tegemine võtab vilunud meedikul vähemalt pool tundi, tavainimesel palju kauem, kui ta sellega üldse hakkama saab. Enamik teateid ongi tehtud meedikute poolt.[67] Kuna valeteate esitamine on seaduse järgi kriminaalselt karistatav, võib nende reaalset hulka pidada marginaalseks.

8. V-Safe andmebaas: üle 7% vaktsineeritutest vajas arstiabi

VAERS-i ja teiste passiivsete ravimijärelvalve andmebaaside probleemiks on alateatamine. Aktiivseid ravimijärelvalve andmebaase, milles inimestelt kogutakse pärast vaktsiini saamist aktiivselt infot kõrvaltoimete kohta, on vaid vähestes riikides. Üheks näiteks on USA V-Safe’i andmebaas – rakendus, mis loodi spetsiaalselt Covid-vaktsiinide ohusignaalide märkamiseks, millega liitumine on vabatahtlik ja millesse inimesed sisestavad ise kõrvaltoimete info.[68] CDC lubas jagada avalikkusele õigeaegset ja läbipaistvat teavet vaktsiinide ohutuse kohta.[69]

Ometigi ei pidanud CDC oma lubadust ega avalikustanud V-Safe’i andmeid enne, kui need üle aasta kestnud kohtuprotsessi tulemusena kohtu korraldusel välja nõuti.[70] [71] [72] Võime küsida, mida soovis CDC varjata? Selgus, et kõrvaltoimete sagedus on alarmeeriv. Tänaseks kohtu abil avalikustatud V-Safe’i ankeetandmed näitavad, et 7,7% vaktsineeritutest oli sunnitud pärast vaktsiini saamist pöörduma arsti poole abi järele (mis tähendas pöördumist EMO-sse, perearsti poole või hospitaliseerimist).[73] Neljandik ei suutnud vahetult pärast vaktsiini saamist minna tööle, kooli või jätkata igapäevaste toimetustega.

V-Safe protokollis on nimekiri 15 kõrvaltoime kohta, mis on erilise järelvalve all.[74] Nende hulka kuuluvad müokardiit/perikardiit, müokardi infarkt, anafülaksia, krambid, Guillain Barré sündroom, Kawasaki haigus, MIS-C, insult, transversaalne müeliit, surm jne. Need olulised kõrvaltoimed on vaktsineeritu ankeedist välja jäetud ja seal on kogutud infot vaid kergete kõrvaltoimete kohta nagu nt külmavärinad, peavalu ja väsimus. Tõsisemaid kõrvaltoimeid on võimalik sisestada ainult vaba teksti vormis, mida CDC pole siiani nõustunud avalikustama. Seetõttu jätkub kohtuprotsess tänaseni, nõudes, et CDC avaldaks ka vabas vormis sisestatud info.

V-Safe’i ankeetandmete põhjal on kõrvaltoimete esinemise sagedus u 40 korda kõrgem kui VAERS-is. Samas peab meeles pidama, et V-Safe’iga on liitunud vaid 10 miljonit inimest
USA-s ning valim on seejuures pigem kallutatud vaktsiinide soosimise, mitte nende üle kaebamise suunas, sest V-Safe’iga liituti peamiselt vaktsineerimise esimeste kuude jooksul, mil vaktsineeriti vabatahtlikult ja õhinaga.

9. Ebausaldusväärsed ohutusuuringud

USA senaator Ron Johnson korraldas 01.11.2021 Washingtonis istungi vaktsiinide ohutuse ja vaktsiinitüsistuste teemal.[75] [76] [77] Tunnistustest ilmnes, et vaktsiinitootjad ja USA terviseasutused on eiranud ja varjanud tõsiseid vaktsiinitüsistusi nii kliiniliste uuringute ajal kui ka pärast vaktsiinide turule lubamist.

Üheks näiteks on 12-aastane tüdruk Maddie de Garay, kes sandistus Pfizeri kliinilises uuringus, veetis 2 kuud haiglas ning on tänaseks osaliselt halvatud, vajades ratastooli ja söötmisvoolikut. Tema 35-st kõrvaltoimest pole väljaande New England Journal of Medicine (NEJM) artiklis, mis kõnealust uuringut kajastas, mainitud ühtegi.[78] Dr Robert Frenck, kes on artikli juhtautor, oli seejuures detailselt kursis tüdruku haiguslooga.[79] [80] Dokumentides, millega Pfizer taotles FDA-lt erakorralist kasutusluba, on tüdruku kõrvaltoimeks märgitud funktsionaalne alakõhuvalu. Kuidas saame soovitada meie lastele toodet, mille ohutusuuringu käigus terve laps invaliidistus?

Väljaande BMJ uurimusest selgub, et ettevõttes Ventavia Research Group läbi viidud Pfizeri vaktsiini kliinilist uuringut saatsid uuringuprotseduuride süstemaatiline eiramine, lohakas andmetöötlus, puudused teatatud kõrvalnähtude jälgimisel jne.[81] BMJ paljastus ei takistanud Pfizerit palkamast sama ettevõtet läbi viima järgmisi uuringuid.

10. Liigsuremus

Enamikku kõrge vaktsineeritusega riikidest räsib liigsuremus, mis pole suuremas osas Covidiga seotuga. Näiteks Austraalias oli 2022. aasta esimeses pooles üldsuremus 17% kõrgem kui varasemate aastate keskmine.[82] ÜK-s tuvastati mullu, seda nii enne kui pärast kuumalainet, u 15% liigsuremus, mille põhjuseks oli peamiselt südame- ja veresoonkonna haigused.[83] [84] Kui aasta 2022 esimeses pooles oli ÜK-s 4 700 liigset surma, siis teises pooles koguni 26 300, mis on kõrgeim pärast aastat 2010. Liigsuremus esineb kõikides vanusegruppides, sh noortel. Võrreldes aastaga 2019 oli mullu 20-44-aastaste hulgas 7,8% liigsuremus.[85] [86]

Liigsuremust saab vaid osaliselt siduda kuumalainetega, sest paljudes riikides esines liigsuremust ka ajal, mil kuumalainet polnud. On paslik küsida, kuidas peab kuumalainele vastu vaktsiinide poolt kahjustatud süda ja veresoonkond? Ilma teemat korralikult uurimata ei saa väita, et vaktsiinid põhjustaksid liigsuremust, ega seda ka välistada.

11. Vaktsiiniuuringutele kehtivad põhjendamatult leebed nõuded

Me ei saa leida seda, mida me ei otsi. Kui me ei nõua tootjafirmadelt tervikliku lõpptootega uuringuid, mis on vajalikud vaktsiini ohutusprofiili mõistmiseks (iseäranis siis, kui tegemist on uudse tehnoloogiaga), siis riskime oma rahva tervisega. Lisaks on olulised uuringud, mis välistaksid võimalike koostoimete esinemise nii erinevate vaktsiinide kui teiste ravimitega.

Vaktsiinidelt ei nõuta koostoimete uuringuid teiste ravimite ja vaktsiinidega ega farmakokineetilisi uuringuid tervikliku lõpptootega (mitte vaid uudsete koostisosadega) näitamaks, mis vaktsiinist ja selle koostisosadest peale kehasse süstimist edasi saab – kuhu see liigub, millised protsessid sellega toimuvad, kuhu ladestub, kuidas ja millal väljutub.

Biodistributsiooniuuringud tervikliku tootega, mis näitaksid, kuhu toode oganismis liigub, on absoluutne alus, et hinnata toote potentsiaalset ohtlikkust või ohutust. Pfizeri FDA-le esitatud hindamisraportist[87] selgub, et farmakokineetilisi uuringuid (sh biodistributsiooni omi) pole teostatud ning üldiselt ei peeta neid vajalikuks toetamaks nakkushaiguste vaktsiinide väljatöötamist ja litsentseerimist (WHO, 2005; 2014).

Juba enne koroonakriisi teati, et et lipiidsed nanoosakesed (LNP) läbivad ajuverebarjääri.[88]

Moderna vaktsiini EMA hindamisaruandes[89] on loomkatsete põhjal välja toodud, kuhu toote osad jõuavad 2h peale lihasesisest süstimist: kõigis uuritavates kudedes võis tuvastada ogavalgu mRNA madalat taset, samuti oli näha, et mRNA/LNP platvorm läbis ajuverebarjääri (2-4% plasmakontsentratsioonist). Samast uuringust ilmneb ka mRNA-1647 jaotus maksas, sest maks on LNP-de tavaline sihtorgan. Maks kui sihtmärkorgan on ohumärk. Kui miski mõjutab maksaensüümide funktsioone kas neid indutseerides või inhibeerides, võib see muuta samal ajal võetavate teiste ravimite toimeid, mis võib lõppeda letaalse tagajärjega või raskete koostoimest tingitud kahjustusega.

 

Veebruaris 2022 FDA-lt kohtu abil välja nõutud salastatud dokumendi[90] põhjal oli Pfizer teadlik, et vaktsiin ei püsi õlavarres, vaid jõuab minutite jooksul pea kõikidesse kudedesse, kusjuures kuhjuva efektiga toimub nanolipiidide jaotumine muuhulgas järgmistesse organitesse: neerupealised, luuüdi, silmad, maks, lümfisõlmed, munasarjad, eesnääre, põrn, munandid, kilpnääre ja emakas. Mitte keegi ei tea, mis tegelikult juhtub, kui nendes kudedes hakatakse ogavalku tootma.

 

LNP-d läbivad ajuverebarjääri ja jõuavad üle keha pea kõikidesse organitesse. See ei saanud olla üllatuseks, sest nanolipiide, millesse mRNA pakiti, on varasemalt testitud ravimite viimiseks ajju.[91] Uuring aastast 2017 näitas, et nanolipiide sisaldav mRNA gripivaktsiin jõudis katseloomadel paljudesse organitesse.[92]

 

mRNA vaktsiinide puhul hakkavad rakud, kuhu nanolipiididesse pakitud mRNA satub, tootma kehale võõrast valku, millele omakorda reageerib meie immuunsüsteem. Enne mRNA vaktsiinide kasutamisega jätkamist on oluline jõuda selgusele kolmes aspektis: 1) kui kaua jäävad rakud kehale võõrast valku tootma, 2) mis toimub kudedes, kui immunsüsteem hakkab hävitama võõrvalke tootvaid koerakke, 3) milline on mRNA toodete potentsiaal põhjustada või intensiivistada autoimmuunhaiguseid.

12. Viiruse ogavalk on kahjulik nii põdemisel kui vaktsineerimisel

Pfizeri ja Moderna vaktsiinide pseudouridiiniga modifitseeritud mRNA on palju püsivam kui looduslik mRNA. Pseudouridiini modifikatsioon loodi taotuslikult, et kaitsta mRNA-d lagunemise eest. Paraku ei vaevunud vaktsiinitootjad uurima, kui kauaks mRNA ja selle kodeeritud ogavalk kehasse süstimise järel püsima jäävad. Väideti vaid, et mRNA püsib õlalihases ja laguneb loetud tundide kuni mõne päeva jooksul. Tegelikkuses püsivad mRNA ja selle kodeeritud ogavalk kehas kuid.[93] Lisaks on vaktsiinijärgsete kõrvaltoimete all kannatavate inimeste kudedes ja immuunrakkudes ogavalgu määr kõrgem kui neil, kel vaktsineerimise järgselt vaevuseid ei esine. See tõsiasi on tuvastatav ka mitmeid kuid peale vaktsineerimist.[94]

 

Pika covidi ja vaktsiinitüsistuste sümptomid kattuvad osaliselt, kuna probleeme tekitab mõlemal juhul ogavalgu toksikoloogia. Ogavalgu võimet erinevate mehhanismide kaudu kahjustada organsüsteeme oli dokumenteeritud teaduskirjanduses juba enne Covid-19 vaktsiinide kasutuselevõttu ja tänaseks on avastatud kümneid sääraseid mehhanisme.[95] [96] [97] [98] [99] [100] [101] [102]

Viited:


[1] ERR Uudised 27.10.2022. Madise: kooliõed vajavad reegleid, et lapsi nende soovil vaktsineerida.  https://www.err.ee/1608766354/madise-koolioed-vajavad-reegleid-et-lapsi-nende-soovil-vaktsineerida

[2] ERR Uudised 13.12.2022. Madise: koolilaste vaktsineerimise eelnõu tekitab segadust ja vajab muutmist. https://www.err.ee/1608818767/madise-koolilaste-vaktsineerimise-eelnou-tekitab-segadust-ja-vajab-muutmist

[3] Võlaõigusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/115032022015

[4] Õiguskantsleri pöördumine 19.09.2022 nr 6-3/220688/2204896 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Koolilaste%20vaktsineerimise%20korraldamine.pdf

[5] Lapspatsiendi teavitatud nõusolek. Infoleht. Õiguskantsleri Kantselei 2019. https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapspatsiendi%20teavitatud%20n%C3%B5usolek%20%28infoleht%29.pdf

[6] Grisso, T., & Appelbaum, P. S. (1998). Assessing competence to consent to treatment: A guide for physicians and other health professionals. Oxford University Press. 224 lk. https://psycnet.apa.org/record/1998-07232-000   https://www.amazon.com/Assessing-Competence-Consent-Treatment-Professionals/dp/0195103726

[7] Gary B. Melton (Editor), Gerald P. Koocher (Editor), Michael J. Saks (Editor). Children’s Competence to Consent, 1st Edition, 350 lk. Osa seeriast: Critical Issues in Social Justice (16 raamatut). https://link.springer.com/book/10.1007/978-1-4684-4289-2

[8] Becky Cox White (1994). Competence to consent. 224 lk http://press.georgetown.edu/book/georgetown/competence-consent

[9] Institute of Medicine (US) Committee on Clinical Research Involving Children; Field MJ, Behrman RE, editors. Ethical Conduct of Clinical Research Involving Children. Washington (DC): National Academies Press (US); 445 ll 2004. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK25557/

[10] Robert Sadoff. Assessing Competence to Consent to Treatment: A Guide for Physicians and Other Health Professionals. Psychiatric Services 01.03.1999  https://ps.psychiatryonline.org/doi/10.1176/ps.50.3.425

[11] Boyd K. Competence, Consent and Complexity Journal of Medical Ethics 2017; 43:351-352. https://jme.bmj.com/content/43/6/351

[12] Palmer BW, Harmell AL. Assessment of Healthcare Decision-making Capacity. Arch Clin Neuropsychol. 2016 Sep;31(6):530-40. doi: 10.1093/arclin/acw051. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5007079/

[13] Shah P, Thornton I, Turrin D, et al. Informed Consent. [Updated 2022 Jun 11]. In: StatPearls [Internet]. Treasure Island (FL): StatPearls Publishing; 2022 Jan-. Available from: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK430827/

[14] McMillan, J. Becky Cox White. Competence to Consent. Theor Med Bioeth 19, 161–166 (1998). https://doi.org/10.1023/A:1009930710639

[15] Sotsiaalministeerium. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Koosolekute materjalid 30.11.201 https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1

[16] Sotsiaalministeerium Uudised 01.12.2021. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab 5-11-aastaste COVID-19 vastast vaktsineerimist. https://www.sm.ee/uudised/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon-soovitab-5-11-aastaste-covid-19-vastast-vaktsineerimist

[17] Terviseamet. Koroonaviiruse andmestik. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik

[18] Vaccination against covid-19. Danish Health Authority. https://www.sst.dk/en/English/Corona-eng/Vaccination-against-COVID-19

[19] European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC) Vaccine Scheduler. https://vaccine-schedule.ecdc.europa.eu/Scheduler/ByDisease?SelectedDiseaseId=16&SelectedCountryIdByDisease=-1

[20] Al-Aly, Z., Bowe, B. & Xie, Y. Long COVID after breakthrough SARS-CoV-2 infection. Nat Med 28, 1461–1467 (2022). https://doi.org/10.1038/s41591-022-01840-0 or https://www.nature.com/articles/s41591-022-01840-0

[21] Xu Yiyi, Li Huiqi, Brian Kirui, Ailiana Santosa, Magnus Gisslen, Susannah Leach, Bjorn Wettermark, Lowie E.G.W. Vanfleteren, Fredrik Nyberg. Effectiveness of COVID-19 Vaccines Over 13 Months Covering the Period of the Emergence of the Omicron Variant in the Swedish Population. Available: https://ssrn.com/abstract=4224504 or http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4224504

[22] Curing the pandemic of misinformation on COVID-19 mRNA vaccines through real evidence-based medicine – Part 2

Aseem Malhotra Journal of Insulin Resistance  vol: 5  issue: 1  year: 2022   doi: 10.4102/jir.v5i1.72 https://insulinresistance.org/index.php/jir/article/view/71

[23] Dr Aseem Malhotra joins Dan Wootton to discuss a new Covid study. https://www.youtube.com/watch?v=z5uyYSkPVng

[24] Joseph Fraiman, Juan Erviti, Mark Jones, Sander Greenland, Patrick Whelan, Robert M. Kaplan, Peter Doshi, Serious adverse events of special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized trials in adults, Vaccine, Volume 40, Issue 40, 2022, Pages 5798-5805, ISSN 0264-410X, https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036

[25] Joseph Fraiman, Juan Erviti, Mark Jones, Sander Greenland, Patrick Whelan, Robert M. Kaplan, Peter Doshi, Serious adverse events of special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized trials in adults, Vaccine, Volume 40, Issue 40, 2022, Pages 5798-5805, ISSN 0264-410X, https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036

[26] USA senaator Ron Johnsoni korraldatud istung teemal „COVID-19 Vaccines: What They Are, How They Work, and Possible Causes of Injuries“. 07.12.2022 Washington. https://rumble.com/v1ze4d0-covid-19-vaccines-what-they-are-how-they-work-and-possible-causes-of-injuri.html

[27] Jamie Smyth, Caitlin Gilbert. US criticised for rolling out Covid boosters without human trials. Financial Times, 11.09.2022 https://www.ft.com/content/92d52780-14c8-49a0-937b-a7722363254f

[28] Center for Infectious Disease Research and Policy (CIDRP). Biden administration announces push to improve COVID booster uptake. https://www.cidrap.umn.edu/covid-19/biden-administration-announces-push-improve-covid-booster-uptake

[29] Isabell Wagenhäuser, Julia Reusch, Alexander Gabel, LukasB. Krone, Oliver Kurzai, NilsPetri, Manuel Krone. Bivalent BNT162b2mRNA original/Omicron BA.4-5 booster vaccination: adverse reactions and inability to work compared to the monovalent COVID-19 booster. medRxiv 2022.11.07.22281982; doi: https://doi.org/10.1101/2022.11.07.22281982

[30] Sotsiaalministeerium. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Koosolekute materjalid 28.11.2022 https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1

[31] The Highwire’s Lab Investigation Of Covid Vaccines. The Highwire with Del Bigtree with the Pathologist, Dr. Ryan Cole. December 12th, 2022. https://thehighwire.com/videos/the-highwires-lab-investigation-of-covid-vaccines/

[32] Gatti A. et al New quality-control investigations on vaccines: micro- and nanocontamination. International Journal of Vaccines & Vaccination. January 23, 2017 http://medcraveonline.com/IJVV/IJVV-04-00072.pdf

[33] John LaMattina. The Biopharmaceutical Industry Provides 75% Of The FDA’s Drug Review Budget. Is This A Problem? https://www.forbes.com/sites/johnlamattina/2018/06/28/the-biopharmaceutical-industry-provides-75-of-the-fdas-drug-review-budget-is-this-a-problem/?sh=42dd32ee49ec

[34] FDA Repays Industry by Rushing Risky Drugs to Market. 26.06.2018, Propublica.

https://www.propublica.org/article/fda-repays-industry-by-rushing-risky-drugs-to-market

[35] The Biopharmaceutical Industry Provides 75% Of The FDA’s Drug Review Budget. Is This A Problem? 28.06.2018, Forbes. https://www.forbes.com/sites/johnlamattina/2018/06/28/the-biopharmaceutical-industry-provides-75-of-the-fdas-drug-review-budget-is-this-a-problem/

[36] From FDA to MHRA: are drug regulators for hire? BMJ 2022; 377 doi: https://doi.org/10.1136/bmj.o1538 (Published 29 June 2022)  https://www.bmj.com/content/377/bmj.o1538.full

[37] Mark Steyn. Monday 27th June 2022. GBNews. https://www.youtube.com/watch?v=TsVypvgM5Iw

[38] Summary Basis for Regulatory Action. Biologics License Application, Comirnaty, May 18, 2021. https://www.fda.gov/media/151733/download

[39] Curing the pandemic of misinformation on COVID-19 mRNA vaccines through real evidence-based medicine – Part 2

Aseem Malhotra. Journal of Insulin Resistance  vol: 5  issue: 1  year: 2022   doi: 10.4102/jir.v5i1.72 https://insulinresistance.org/index.php/jir/article/view/71

[40] Summary Basis for Regulatory Action  BioNTech Manufacturing GmbH. 11/8/2021. LK23

https://www.fda.gov/media/151733/download

[41] Joseph Fraiman, Juan Erviti, Mark Jones, Sander Greenland, Patrick Whelan, Robert M. Kaplan, Peter Doshi,

Serious adverse events of special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized trials in adults,

Vaccine, Volume 40, Issue 40, 2022, Pages 5798-5805, ISSN 0264-410X, https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036

[42] Vaktsineeri.ee https://vaktsineeri.ee/covid-19/miks-vaktsineerida/

[43] Haigekassa analüütika osakond. https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiM2JjYjNkMjUtYjUwZC00N2YxLTgwYmMtN2ZhOGFkNmM5YTk1IiwidCI6IjJiMWJmNzQ4LWZmMGMtNGU5ZC1hZDMzLTBiMzkwMzEzYWIxMyIsImMiOjh9

[44] Neil M, Fenton et al. „Latest statistics on England mortality data suggest systematic mis-categorisation of vaccine status and uncertain effectiveness of Covid-19 vaccination“. December 2021, ResearchGate. https://www.researchgate.net/publication/356756711_Latest_statistics_on_England_mortality_data_suggest_systematic_mis-categorisation_of_vaccine_status_and_uncertain_effectiveness_of_Covid-19_vaccination

[45] Probleemid Ühendkuningriigi riiklikus suremusstatistikas. 22.02.2022. Teadusuudis.  https://teadusuudis.ee/artikkel/probleemid-uhendkuningriigi-riiklikus-suremusstatistikas

[46] Peter Yim. The blind spot of the COVID vaccine trialists. Dec. 5, 2022. The TrialSiteNews. https://www.trialsitenews.com/a/the-blind-spot-of-the-covid-19-vaccine-trialists-5e48474c

[47] Pubmed andmebaas https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov; Otsingusõnad: (((((covid-19[Title/Abstract] OR sars-cov-2[Title/Abstract]) AND (vaccine[Title] OR vaccines[Title] OR vaccination[Title] or vaccinated[Title] or vaccinations[Title])) AND (“2020/01/01″[Date – Publication] : “2022/11/10″[Date – Publication]))) AND (“all-cause hospitalization” or “all cause hospitalization” or “all-cause hospitalisation” or “all-cause hospitalisation” or “all-cause hospital admission” or “all cause hospital admission” or “all-cause hospital admissions” or “all cause hospital admissions”))

[48] Mansanguan, S.; Charunwatthana, P.; Piyaphanee, W.; Dechkhajorn, W.; Poolcharoen, A.; Mansanguan, C. Cardiovascular Manifestation of the BNT162b2 mRNA COVID-19 Vaccine in Adolescents. Trop. Med. Infect. Dis. 2022, 7, 196. https://doi.org/10.3390/tropicalmed7080196  https://www.mdpi.com/2414-6366/7/8/196

[49] Dr. Kirk Milhoan: Myocarditis in Children | Health Conference Ireland. World Council For Health. https://worldcouncilforhealth.org/multimedia/kirk-milhoan-health-conference-ireland

[50] Chiu, SN., Chen, YS., Hsu, CC. et al. Changes of ECG parameters after BNT162b2 vaccine in the senior high school students. Eur J Pediatr (2023). https://doi.org/10.1007/s00431-022-04786-0

[51] Christian Mueller. Myocardial injury after Covid-19 mRNA booster vaccination. Ettekanne Euroopa Kardioloogide ühingu (European Society of Cardiology) ECS konverentsil 28.08.2022; https://esc365.escardio.org/session/38108

https://esc365.escardio.org/presentation/255414?resource=video

[52] Angelica Jacobs.Temporary mild damage to heart muscle cells after Covid-19 booster vaccination. University of Basel 09.11.22. https://www.unibas.ch/en/News-Events/News/Uni-Research/Temporary-mild-damage-to-heart-muscle-cells-after-Covid-19-booster-vaccination.html

[53] Berkeley Lovelace Jr. Myocarditis after Covid vaccination: Research on possible long-term risks underway. NBCNews. 12.11.2022; https://www.nbcnews.com/health/health-news/myocarditis-covid-vaccine-research-long-term-effects-rcna55666

[54] Schwab, C., Domke, L.M., Hartmann, L. et al. Autopsy-based histopathological characterization of myocarditis after anti-SARS-CoV-2-vaccination. Clin Res Cardiol (2022). https://doi.org/10.1007/s00392-022-02129-5

[55] Guidance for mRNA COVID-19 Vaccines, October 7, 2022, Florida Health. https://floridahealthcovid19.gov/wp-content/uploads/2022/10/20221007-guidance-mrna-covid19-vaccines-doc.pdf

[56] Guidance for Pediatric COVID-19 Vaccines, March 8, 2022, Florida Health. http://ww11.doh.state.fl.us/comm/_partners/covid19_report_archive/press-release-assets/g2-jtr_QWBT4hJpqr_20220308-1923.pdf

[57] Sun, C.L.F., Jaffe, E. & Levi, R. Increased emergency cardiovascular events among under-40 population in Israel during vaccine rollout and third COVID-19 wave. Sci Rep 12, 6978 (2022). https://doi.org/10.1038/s41598-022-10928-z https://www.nature.com/articles/s41598-022-10928-z

[58] Nabin K. Shrestha, Patrick C. Burke, Amy S. Nowacki, James F. Simon, Amanda Hagen, Steven M. Gordon

Effectiveness of the Coronavirus Disease 2019 (COVID-19) Bivalent Vaccine. medRxiv 2022.12.17.22283625; doi: https://doi.org/10.1101/2022.12.17.22283625 Or https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2022.12.17.22283625v1

[59] Irrgang P. et al Class switch toward noninflammatory, spike-specific IgG4 antibodies after repeated SARS-CoV-2 mRNA vaccination. Science Immunology, 22 Dec 2022. Vol 8, Issue 79. DOI: 10.1126/sciimmunol.ade2798 https://www.science.org/doi/10.1126/sciimmunol.ade2798

[60] Gat, I, Kedem, A, Dviri, M, et al. Covid-19 vaccination BNT162b2 temporarily impairs semen concentration and total motile count among semen donors. Andrology. 2022; 10: 1016– 1022. https://doi.org/10.1111/andr.13209

[61] Kui kaua vähendab Pfizeri COVID-19 vaktsiin sperma kvaliteeti? 03.10.2022. Teadusuudis. https://teadusuudis.ee/artikkel/kui-kaua-vhendab-pfizeri-covid-19-vaktsiin-sperma-kvaliteeti

[62] VAERS COVID Vaccine Adverse Event Reports. 1,458,322 Reports Through November 4, 2022

https://openvaers.com/covid-data/

[63] Electronic Support for Public Health–Vaccine Adverse Event Reporting System (ESP:VAERS) Grant Final Report, Grant ID: R18 HS 017045 https://digital.ahrq.gov/sites/default/files/docs/publication/r18hs017045-lazarus-final-report-2011.pdf

[64] Only One Percent of Vaccine Reactions Reported to VAERS. Published January 9, 2020 | Vaccination, Risk & Failure Reports. https://thevaccinereaction.org/2020/01/only-one-percent-of-vaccine-reactions-reported-to-vaers/

[65] Rapid response to: Varicella vaccination for healthcare workers. BMJ 2005; 330 doi: https://doi.org/10.1136/bmj.330.7489.433 (Published 24 February 2005) Cite this as: BMJ 2005;330:433.  https://www.bmj.com/rapid-response/2011/10/30/adverse-reactions-varicella-vaccination-are-grossly-under-reported

[66] Kessler DA. Introducing MEDWatch. A new approach to reporting medication and device adverse effects and product problems. JAMA. 1993;269(21):2765–2768.

[67] McLachlan S, Dube K, Osman M, Chiketero PP. Analysis of COVID-19 vaccine death reports from the Vaccine Adverse Events Reporting System (VAERS) Database Interim: Results and analysis. ResearchGate. In press 2022. https://doi.org/10.13140/RG.2.2.26987.26402

[68] V-safe After Vaccination Health Checker for COVID-19 Vaccine. Centers for Disease Control and Prevention. https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/vaccines/safety/vsafe.html

[69] Vaccine Safety. Centers for Disease Control and Prevention. https://www.cdc.gov/vaccinesafety/index.html

[70] Civil Action No. 1:21-cv-1179 .Complaint For Declaratory And Injunctive Relief. Informed Consent Action Network, Plaintiff, againts Centers for Disease Control and Prevention and Health and Human Services. December 28, 2021. https://icandecide.org/wp-content/uploads/2021/12/001-COMPLAINT-24.pdf

[71] Freedom of Information Act Request to Centers for Disease Control and Prevention. June 24, 2021. Siri, Glimstad https://icandecide.org/wp-content/uploads/2022/09/FOIA-requests.pdf

[72] Civil Action No. 1:22-cv-481-RP. Joint Status Report and Proposed Agreed Scheduling Order. Informed Consent Action Network, Plaintiff, againts Centers for Disease Control and Prevention and Health and Human Services. August 22, 2022. https://icandecide.org/wp-content/uploads/2022/09/019-Agreed-Scheduling-Order.pdf

[73] V-Safe. Informed Consent Action Network. https://icandecide.org/article/v-safe/

[74] V-safe active surveillance for COVID-19 vaccine safety. V-safe protocol: Jan 28, 2021, version 2. https://icandecide.org/wp-content/uploads/2022/10/Earlier-V-safe-Protocol-v2-012821.pdf#page=58

[75] Media Advisory Sen. Johnson Holds Expert Panel On Federal Vaccine Mandates and Vaccine Injuries https://www.ronjohnson.senate.gov/2021/10/media-advisory-sen-johnson-holds-expert-panel-on-federal-vaccine-mandates-and-vaccine-injuries

[76] Istung vaktsiinikahjustuste ja sundvaktsineerimise teemadel. USA senaator Ron Johnson korraldas, 01.11.2021 Washington. https://rumble.com/vr9ezx-vaktsiinide-tsistused-sundvaktsineerimine.html

[77] Sen. Johnson Expert Panel on Federal Vaccine Mandates, November 2021. https://rumble.com/vokrf7-sen.-johnson-expert-panel-on-federal-vaccine-mandates.html

[78] Frenck R, Klein N, Kitchin N et al Safety, Immunogenicity, and Efficacy of the BNT162b2 Covid-19 Vaccine in Adolescents. July 15, 2021 N Engl J Med 2021; 385:239-250 DOI: 10.1056/NEJMoa2107456 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2107456

[79] FDA Buries Data on Seriously Injured Child in Pfizer’s Covid-19 Clinical Trial. Aaron Siri, Oct 23, 2021.  https://aaronsiri.substack.com/p/fda-buries-data-on-seriously-injured

[80] Kirjavahetus Stephanie de Garay ja Avindra Nath MD vahel 2021 a. mais. https://www.sirillp.com/wp-content/uploads/2021/10/Dr-Nath-email_highlighted_Redacted.pdf

[81] Thacker P D. Covid-19: Researcher blows the whistle on data integrity issues in Pfizer’s vaccine trial BMJ 2021; 375 :n2635 doi:10.1136/bmj.n2635 https://www.bmj.com/content/375/bmj.n2635

[82] Australian Bureau of Statistics jan—jul-2022, Provisional Mortality Statistics, ABS, viewed 16 November 2022, https://www.abs.gov.au/statistics/health/causes-death/provisional-mortality-statistics/latest-release

[83] Office for National Statistics. Deaths broken down by age, sex, area and cause of death. https://www.ons.gov.uk/peoplepopulationandcommunity/birthsdeathsandmarriages/deaths

[84] Rising non-Covid excess deaths reveal the disastrous legacy of the pandemic. Sarah Knapton, 29 October 2022 https://www.telegraph.co.uk/news/2022/10/29/disastrous-legacy-left-lockdown-non-covid-excess-deaths-overtake/

[85] CMI says 2022 had the worst second half for mortality since 2010. Institute and Faculty of Actuaries. 17.01.2023 https://actuaries.org.uk/news-and-media-releases/news-articles/2023/jan/17-january-23-cmi-says-2022-had-the-worst-second-half-for-mortality-since-2010/

[86] Dr. John Campbell. European excess deaths, official data. 23.01.2023. https://www.youtube.com/watch?v=ku2Fv7xnL1o 

[87] Summary Basis for Regulatory Action  BioNTech Manufacturing GmbH. 11/8/2021. LK19 https://www.fda.gov/media/151733/download

 [88] Shankar R, Joshi M, Pathak K. Lipid Nanoparticles: A Novel Approach for Brain Targeting. Pharm Nanotechnol. 2018;6(2):81-93. doi: 10.2174/2211738506666180611100416. PMID: 29886842

[89] COVID-19 Vaccine Moderna Assessment report. LK 47. https://www.ema.europa.eu/en/documents/assessment-report/spikevax-previously-covid-19-vaccine-moderna-epar-public-assessment-report_en.pdf?fbclid=IwAR3gl60X9raWjXhHrmAMsyrCuvRBjDMpqwe_F6XtpEvrmqiL0QDDy6hAJCM

[90] FOIA päring 2021-4379 LK 55-56. . Re: FDA FOIA Request 2021-4379; Judicial Watch, Inc. v. U.S. Department of Health and, Human Services, 21-cv-2418. https://www.judicialwatch.org/wp-content/uploads/2022/03/JW-v-HHS-prod-3-02418.pdf

[91] Shankar R, Joshi M, Pathak K. Lipid Nanoparticles: A Novel Approach for Brain Targeting. Pharm Nanotechnol. 2018;6(2):81-93. doi: 10.2174/2211738506666180611100416. PMID: 29886842.  https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29886842/

[92] Bahl K, Senn JJ, Yuzhakov O et al Preclinical and Clinical Demonstration of Immunogenicity by mRNA Vaccines against H10N8 and H7N9 Influenza Viruses. Mol Ther. 2017 Jun 7;25(6):1316-1327. doi: 10.1016/j.ymthe.2017.03.035. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5475249/

[93] Röltgen K, Nielsen S, Silva O et al Immune imprinting, breadth of variant recognition, and germinal center response in human SARS-CoV-2 infection and vaccination, January 24, Elsevier. 2022 DOI:https://doi.org/10.1016/j.cell.2022.01.018 https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(22)00076-9

[94] Bruce K. Patterson, Edgar B. Francisco, Ram Yogendra et al. SARS-CoV-2 S1 Protein Persistence in SARS-CoV-2 Negative Post-Vaccination Individuals with Long COVID/ PASC-Like Symptoms, 12 July 2022, PREPRINT (Version 1) available at Research Square [https://doi.org/10.21203/rs.3.rs-1844677/v1] or https://www.researchsquare.com/article/rs-1844677/v1

[95] Eun Seon K, Min-Tae J, Kyu-Sung K et al Spike Proteins of SARS-CoV-2 Induce Pathological Changes in Molecular Delivery and Metabolic Function in the Brain Endothelial Cell, Viruses 2021, 13(10), 2021; https://doi.org/10.3390/v13102021  https://www.mdpi.com/1999-4915/13/10/2021/htm

[96] Lei Y, Zhang J, Schiavon CR, et al. SARS-CoV-2 spike protein impairs endothelial function via downregulation of ACE 2. Circ Res. 2021;128(9):1323–1326. https://doi.org/10.1161/CIRCRESAHA.121.318902

[97] Ryu JK, Sozmen EG, Dixit K, et al. SARS-CoV-2 spike protein induces abnormal inflammatory blood clots neutralized by fibrin immunotherapy. bioRxiv. In press 2021. https://doi.org/10.1101/2021.10.12.464152

[98] Datta G, Miller N, Halcrow P et al SARS-CoV-2 S1 Protein Induces Endolysosome Dysfunction and Neuritic Dystrophy, Frontiers in Cellular Neuroscience, Vol 15, 2021, DOI=10.3389/fncel.2021.777738   https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fncel.2021.777738/full

[99] Clough, E., Inigo, J., Chandra, D. et al. Mitochondrial Dynamics in SARS-COV2 Spike Protein Treated Human Microglia: Implications for Neuro-COVID. J Neuroimmune Pharmacol 16, 770–784 (2021). https://doi.org/10.1007/s11481-021-10015-6

[100] Yang, Y., Wu, Y., Meng, X. et al. SARS-CoV-2 membrane protein causes the mitochondrial apoptosis and pulmonary edema via targeting BOK. Cell Death Differ 29, 1395–1408 (2022). https://doi.org/10.1038/s41418-022-00928-x

[101] Robert W Malone, Sars-Cov2 Spike Protein is a Toxin
https://rwmalonemd.substack.com/p/sars-cov2-spike-protein-is-a-toxin?s=w

[102] Stephanie Seneff, Anthony M Kyriakopoulos, Greg Nigh, et al. SARS-CoV-2 Spike Protein in the Pathogenesis of Prion-like Diseases. Authorea. August 16, 2022. DOI: 10.22541/au.166069342.27133443/v1  or https://www.authorea.com/users/455597/articles/582067-sars-cov-2-spike-protein-in-the-pathogenesis-of-prion-like-diseases

Lisa 2 – TEAVITATUD VAKTSINEERIMISOTSUSEKS VAJALIK INFORMATSIOON

Lisa 3 – INFORMEERITUD VAKTSINEERIMISOTSUST TÕENDAV VORM

Kiri sperma kvaliteedi teemal Eesti Uroloogide Seltsi liikmetele ja Meestekliinikule

Lugupeetud Eesti Uroloogide Seltsi liikmed ja Meestekliiniku töötajad,


pöördume teie poole MTÜ-st Ühinenud Meedikud ja Teadlased seoses teadusajakirjas Andrology
avaldatud uuringuga1, mis näitab, et Pfizeri COVID-19 vaktsiin vähendab sperma kvaliteeti.
Viide: https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/andr.13209

Uuringu autorid väidavad, et sperma kvaliteedi langus on ajutine, kuid uuringu enda andmed seda
väidet ei toeta. Nimelt taastus 5 kuu jooksul neljast sperma kvaliteedi indikaatorist vaid üks – sperma
maht. Spermatosoidide kontsentratsioon proovis ja spermatosoidide liikuvus olid endiselt
langustrendis ja liikuvate spermatosoidide koguarv (TMC) algväärtusest 19,4% madalam. Pikema aja
kohta andmed puuduvad, seega pole teada, milline on sperma kvaliteet 9 kuu või aasta pärast.
Teadmata põhjusel jäeti uuringust välja peale kolmandat doosi võetud proovid.

Oleme mures, kas Pfizeri vaktsiini mõnekuune ja puudulik kaitse omikron-tüve vastu kaalub üles
vähemalt 5-kuulise languse sperma kvaliteedis noortel meestel, kes soovivad pere luua?

Palume teiepoolset hinnangut ajakirjas Andrology avaldatud uuringu järelduste osas, kus autorid
väidavad, et sperma kvaliteedi langus on ajutine.
Teadusuudis.ee domeenis on avaldatud antud teema kohta artikkel:
https://teadusuudis.ee/artikkel/kui-kaua-vhendab-pfizeri-covid-19-vaktsiin-sperma-kvaliteeti
Soovime teada, kas Eestis on käimas uuring vabatahtlikega, mis selgitaks COVID-19 vaktsiinide
pikaaegselt mõju meeste viljakusele?

Meile teadaolevalt pole seni tehtud piisavaid uuringud, mis puudutavad COVID-19 vaktsiinide
biodistributsiooni, koostoimeid teiste vaktsiinide ja ravimitega. Samuti pole meie teada tehtud
prekliinilisi loomkatseid selgitamaks mRNA vaktsiinide mõju isasloomade viljakusele. Juhul, kui meil
on jäänud need olulised uuringud tähelepanuta, oleksime tänulikud kui jagaksite neid meiega.

Jääme ootama Teie tagasisidet võimalusel 30 päeva jooksul.


Lugupidamisega,
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased nimel juhatuse liikmed
Alar Aab, Helen Lasn, Meeme Mõttus, Joona Sõsa.

Tallinnas 03.11.2022

Avalik pöördumine Riigikogu liikmetele NETS II eelnõu probleemide teemal

Riigikogus (RK) läheb 06.04.2022 esimesele lugemisele Nakkushaiguste Ennetuse ja Tõrje Seaduse (NETSi) muutmise eelnõu, milles on mitmeid puuduseid. Juba 2003.a. seaduses oli palju vajakajäämisi, millele ka asjatundjad tähelepanu juhtisid, kuid paljusid asjaolusid ei võetud tookord arvesse. Praegune nakkushaiguste-alane olukord on muutunud oluliselt ja vana puuduliku seaduse lappimine tundub halb variant. Vajame uut NETSi, sest see seadus saab mõjutama meid kõiki oluliselt lähiaastatel. Saatsime 30.03.2022 kõikidele RK liikmetele isiklikult (lisaks RK sotsiaalkomisjonile) oma muret väljendava pöördumise, palvega seaduse muudatustest loobuda ja keskenduda uue NETSi väljatöötamisele, selleks professionaalse töörühma loomisele, milles kindlasti peaks(id) olulist rolli mängima epidemioloog(id). Epidemioloogia on eriala, mida on senises covid-kriisi käsitluses ja Teadusnõukojas eiratud. Võimalik, et epidemioloog(id) tuleks kaasata (lähi)välismaalt, kuna Eestis on see eriala klassikalisel kujul hääbumas. 

 

NETS-i parandusettepanekute eelnõu loomise käigus toimunud aruandluse info leiab siit.

 

Avalik pöördumine “Terve Laps – Terve Ühiskond”

Avalik pöördumine Riigikogu sotsiaalkomisjoni, Riigikogu naisteühenduse, Perede toetusrühma, Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma ja Riigikogu laste toetusrühma poole.

OLEME MURES EESTIMAA LASTE VAIMSE TERVISE PÄRAST

Eesti laste ja noorte vaimne tervis on ohus. Seda näitavad järgmised faktid:

  1. Tervise Arengu Instituudi uuring ütleb, et iga viies 13- kuni 15-aastane noor on aasta jooksul mõelnud enesetapule. Kui 2019. aastal sattus Tallinna lastehaiglasse suitsiidikatse tõttu 35 kuni 19-aastast noort, siis 2021. aastal novembri seisuga juba 123;
    Eesti on kerkinud enesetappude arvult Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel maailmas esimese kolme riigi hulka. Tõusnud on enesetapukatsete arv, millele juhtis hiljuti tähelepanu ka “Pealtnägija”.
    “Pealinna” artiklist saame lugeda lasteabi telefoni töötajate kogemustest: “Püsivas tõusutrendis on laste vaimset tervist puudutavad pöördumised, eelmise aasta 11 kuu jooksul oli selliseid pöördumisi kokku 1399. Nendest 567 (40,5%) tehti seoses lapse enesehävituslike mõtete ja enesevigastamisega ning 53 (3,8%) seoses lapse muude enesehävituslike probleemidega (nt söömishäired).”  Võrreldes 2021. aasta esimese poolega sagenesid viimaste kuude jooksul laste kõned enesevigastamise ja suitsiidimõtete pärast. Meie muret laste vaimse tervise allakäigu pärast jagab ka möödunud reedeses Eesti Päevalehes Dr. Le Vallikivi.
  2. Ärevushäiretega, depressiivsete ning muude meeleoluhäiretega laste psühholoogilise ning psühhiaatrilise abivajaduse tõus on järsult kasvanud, mistõttu on ka abisaamisel pikad ootejärjekorrad;
  3. Käitumishäiretega laste arvukuse tõus klassides;
  4. Koolipsühholoogide puudus;

Eesti ühiskonnas on pikki aastaid tegeldud probleemiga, kuidas leida rahastust laste ja noorte huvitegevuse toetamiseks ning neile tasuta psühholoogilise nõustamise võimaldamiseks. Meil on kenasti sissetöötatud huvikeskused ning noortekeskused, meil on käivitatud programmid NEED-noortele jne. See kõik on suurendanud riskirühmade laste ja noorte võimalusi tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena ning vähendanud seega nende kuuluvusprobleeme.

Kuid viimase kahe aasta jooksul koroonakriisi tõttu toimunud arengud Eesti ühiskonnas on tõrjunud lapsed ja noored fookusest välja. Kogu ühiskonnas on käsukorras otsustatud tegelda sesoonse viiruse tõrjega, unustades sealjuures täiesti, kuidas Covid-19 vastu rakendatud surve- ja sunnimeetmed on mõjunud laste ja noorte vaimsele tervisele.
Lisaks noorte enda tegevusvabaduse piiramisele on noorte vaimsele tervise rängalt mõjunud ka mure vanemate ja pere toimetuleku pärast, juhul kui vanemad on kaotanud töö või teatud sektori ettevõtjatena lähedal pankrotistumisele.
Täiskasvanutena oleme teadlikud sellest, kui tundlik on lapse psüühika, kui kergelt võivad tekkida lapsepõlvetraumad ning kui keeruline võib olla nende hilisem tervendamine.
On viimane aeg tõsta see küsimus päevakorda ning leida kiireid ning laste ja noorte heaolu silmaspidavaid lahendusi.

Möödunud kahe aasta jooksul on meie laste ja noorte vaimne tervis saanud kannatada neid pidevalt ümbritseva hirmutamisfooni, meedias kõlavate negatiivsete sõnumite, vaktsineerituse alusel vahetegemise, põhjendamatu maskikandmise kohustuse jms tõttu.

1. Hirmufoon

Pidevad meedia, kaubanduskeskuste ning ühistranspordi kõlarite ning paljudel juhtudel ka koolijuhtkonna kaudu edastatavad hirmutavad signaalid, igapäevased surmade ning nakatunute loetelud ning isegi ähvardused (nt koolijuhtide poolt lastele suvel saadetud e-kirjad vaktsineerimiskohustusest, vaktsineerimata laste ähvardamine kooliüritustelt kõrvalejätmisega) mõjutavad laste alateadvust, isegi juhul, kui nad neist väliselt ei tundu hoolivat.
Olukorras, kus lastel puudub vaimse tervise kasvatus ja oma sisemaailma juhtimisoskused, on survestamine stressiloov. Pidevas hirmuõhkkonnas elamine võib lastel tekitada pikaajalise stressiseisundi või depressiooni, mille otseseid põhjuseid laps ei suuda sõnastada. Sellele on viidatud tänaseks ka paljudes uuringutes.

Tänaseks on teada, et kiiresti leviv omikron-tüvi on ohutum ning mitmed teadlased on pidanud seda sisuliselt pandeemia lõpetajaks. Hiljuti tegi Ühendkuningriik kõrge omikronilaine keskel otsuse lõpetada kõik piirangud. Teades, et ka koroona raskem vorm ehk  deltatüvi ei ole olnud lastele ohtlik, on omikrontüvi seda veelgi vähem. Laste huvidest lähtudes ning nende heaolu silmas pidades puudub igasugune epidemoloogiline õigustus hirmutada ning survestada lapsi lõputu testimise, maskikandmise ning potentsiaalsete haiguspuhangutega. On vastuvõetamatu, et lapsi on hirmutatud vaktsineerima argumendiga, et muidu põhjustavad nad oma vanavanemate surma.

2. Regulaarne testimine ning koduaresti määramine

Läbi aastakümnete oleme saatnud lapsi kooli, vaatamata iga-aastastele gripilainetele. Läbi aastakümnete on olnud talvekuudel nädalaid, kus erinevad gripi-, RS- ja adenoviirused on aktiviseerunud sel määral, et ligi 40 õpilasega suurtes klassides on kohal käinud vaid 13- 15 last. Me kõik – nii lapsevanemad, lapsed kui õpetajad – oleme võtnud seda kui normaalset ja mööduvat nähtust ega ole sellele lapsi hirmutades üle reageerinud.

Koroonakriisi aegne laste pidev testimine ning testitulemuste alusel laste koduaresti määramine on samuti vajutanud paljude laste alateadvusesse hirmupitseri ja vähendanud nende eneseväärikust ning kuuluvustunnet.

Olukord muutub päevadega ning viirus muteerub kiiresti. Terviseamet on küll teinud otsuse hakata tuvastama PCR-testidega ka gripiviirust ning RS-viirust, kuid vastuseta on küsimus, milleks seda kõike teha. Mis eesmärgil raiskame maksumaksja raha jätkuvalt testimise peale  ning hoiame lapsi ja noori pinge all, kuigi on teada, et testitulemuste põhjal on võimalik tuvastada kõige tavalisemaid, aastakümneid ühiskonnas meiega koos elanud viiruseid ning nohu?

3. Maskistamine.

Meie lapsed ja noored, kes vajavad normaalseks arenguks pidevat suhtlust nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, on olnud koroonakriisi ajal emotsionaalses isolatsioonis isegi ilma karantiinita, st koolis käies. Kuigi seda pole seadusest ja HTM-i soovitustest tulenevalt kohustuslikuks tehtud, tõlgendavad enamike koolide juhid ja õpetajad avalike kohtade maskikohust nii, et seda tuleb justkui nõuda ka üldhariduskoolide õpilastelt. Enamikes koolides nõutakse üle 12-aastastelt lastelt terve koolipäeva vältel maskikandmist, osades koolides nõutakse seda isegi algklasside lastelt. Meie lapsed on ära lõigatud naeratustest, nad ei märka enam sõbra kurbust või pahameelt ega oska ka maskistatud õpetaja heakskiitvat miimikat maski tagant välja lugeda.
Me peame selliste olude jätkumist ohtlikuks laste emotsionaalsele arengule.

Lastel, kes ei saa oma psüühika väljakujunemise  etapis oma tunnetele peegeldusi kaaslaste ja täiskasvanute nägudelt, tekib probleeme oludest ja endast arusaamisega.
Meil on mure meie tulevikuühiskonna pärast, milles hakkavad elama need tänased lapsed, kellel pole õnnestunud kasvada emotsionaalset arengut väärtustavas keskkonnas, õppides kaaslaste ja täiskasvanute tagasiside pealt adekvaatselt mõistma ja väljendama oma mõtteid ning tundeid.

Katsetusi selle kohta, mis juhtub väikelastega, kes jäävad ilma peegeldustest ning nägudelt loetavast tagasisidest, tegi juba 1970-ndatel USA arengupsühholoog Edward Tronick. Tema tuntum eksperiment kannab nime “Still face experiment”.

Ka tänases koroonakriisis on valminud uuringud, mis kinnitavad laste arenguhäirete põhjuslikku seost ümbritsevate inimeste maskistatusega. Näiteks on Dr Mark McDonald juhtinud tähelepanu 11. augustil avaldatud Browni ülikooli uuringule, milles leiti, et “pandeemia ajal sündinud laste verbaalne, motoorne ja üldine kognitiivne sooritusvõime on oluliselt madalam võrreldes enne pandeemiat sündinud lastega.” 25. detsembril Cindy Drukier`le NTD saates The Nation Speaks antud intervjuus toonitab Dr McDonald, et maskid, zoomikoolid, sotsiaalsetest kontaktidest ilmajätmine, nägude nägemise puudumine on põhjustanud noortel ajukahjustusi.

Me usume, et me ei peaks ignoreerima psühholoogia- ja kasvatusteaduste valdkonna teadmisi ega kordama destruktiivseid katseid oma suurima vara ja lootusega – Eesti lastega.

Me oleme mures selle pärast, milliseks kujuneb emotsioone mitteväärtustav tulevikuühiskond. Meil on hirm, et harjutades lapsi emotsioone mitteväärtustama, õpetame neile ühtlasi distantseeritust, hoolimatust, tunnete allasurumist ja kalkust.

Vähetähtis pole ka võimaliku pikaajalise tervisemõju risk, mis tuleneb maskides plastifikaatorina kasutatavate ftalaatide (ksenoöstrogeensed, endokriintoksilised ja kardiotoksilised kantserogeenid) ja teiste keemiliste ühendite ning mikroplasti inhaleerimisest.

Hämmingut tekitab asjaolu, miks tervet elanikkonda üritatakse trahviähvarduste abil hoida maskistatuna ka siis, kui olukord on juba kardinaalselt muutunud. Meie, täiskasvanud, peaksime hindama kasu-kahju osakaale, kui kaalukausil on laste vaimne tervis versus nohu ja gripi vältimine maskide abil.

Allakirjutanute hinnangul ei saa läbipõetud gripp ega nohu kunagi kahjustada laste ega noorte tervist sel määral nagu seda teeb elu maskistatud ühiskonnas.
Seetõttu peame õigeks viivitamatult kaotada ühiskonnas maskikohustus (nagu on seda teinud mitmed riigid) ja juhinduda pigem Rootsi Kuningriigi kogemusest, kus ei ole terve kriisaja jooksul maskid kohustuslikud olnud.

4. Õpilastel vahetegemine kooliüritustel.

Asjaolu, et mittevaktsineeritud lapsed peavad tegema üritustele (muuseumisse, teatrisse, isegi koolipeole) pääsemiseks testi, vaktsineeritud mitte, on laste jaoks vahetegemine. Kuid paljudes koolides on tänaseks juba saanud tavaks, et kooliüritustele ei pääse enam ka negatiivse testiga ehk üritused on mõeldud üksnes vaktsiinipassiga lastele.
Mittevaktsineeritud lapsed on sattunud valitsuse poolt käivitatud teaduslikult põhjendamata eristuskampaania, segregeerimise ning meediamanipulatsioonide tõttu koolikiusu ohvriks, mida viivad mitmetes koolides koolijuhtide eestvedamisel/nõudmisel läbi õpetajad.

Me leiame, et selline eristamine on laste jaoks väga frustreeriv ning tuleb seetõttu viivitamatult lõpetada.
Lisaks soovime tähelepanu juhtida ka asjaolule, et vahetegemine ei mõjuta üksnes vakstineerimata lapsi, see mõjutab negatiivselt ka vaksineerituid, andes neile justkui “õigema”, “puhtama” või “aktsepteerituma” staatuse ühiskonnas. Selline staatuste ja kastisüsteemide juurutamine lasteasutustesse mõjub destruktiivselt ka “kõrgemasse” klassi
vastuvõetutele, muutes neid üleolevateks ning empaatiavõimetuteks.

On kahetsusväärne, et meil toimub ühiskonna lõhestamine juba algkoolitasandil, kuid veelgi kahetsusväärsem on asjaolu, et meil pole mõeldud pikemale perspektiivile ehk sellele, millised inimesed kujunevad koroona-aegsetest piirangutest/keeldudest jms ebaproportsionaalsetest meetmetest läbitulnud lastest tulevikus. Eriti lubamatu on, et selliseid segregeerimisi viivad läbi kasvatusteaduste taustaga pedagoogid, kelle hariduse üks osa on kindlasti arusaam selliste segregeerimiste vastuvõetamatusest demokraatlikus ühiskonnas.

5. Lapse huvide rikkumine läbi perede diskrimineerimise

Perede eristamisega QR-koodi alusel on võetud väikestelt lastelt ära rõõm lasteaiapidudest, kus seni sai osaleda koos vanematega, koolilastelt on võetud peret kaasavad ühised kooliüritused, kontserdid, näidendid jms, mida siiani alati vanemad nautima kutsuti.

Olukorrad, kus lapsed ei saa enam käia peredega SPA-s, kohvikus, teatris, kontserdil, isegi uisutamas ega suusamäel, näitavad samuti, et piirangutes pole arvestatud laste ega noortega.
See kõik lõhub pere kontseptsiooni ja toimivust.

Ka aastalõpu üleskutse “nautida jõulurahu”, teades, et rahu on tagatud vaid teatud osale peredest, on käsitletav kiusamise ja survestamisena.

Pereüritused on aga lapse turvalisuse allikaks ning lapse nendest ilmajätmine võib olla  lapsele tajutav kiusamisena. Me oleme pikki aastaid tegelenud kiusamise väljajuurimisega koolist, juurutanud “Kiusamisvaba kooli” jms projekte, mis on olnud suured sammud edasi. Me leiame, et me ei tohiks ühiskonnana siinkohal libastuda ning tehtut mõtlematult tühistada. Kuid tehtu tühistamine võib toimuda kiirelt ja märkamatult, kui me ühiskonnana hoiame fookust jätkuvalt võitlusel ja sõjapidamisel, andmata endale aru, et hooajalise viirusega võitlus ei ole vajalik ning et sõdimine 0,01%-lise suremusega viirusega on juba viinud meie majanduse katastroofini.
Selline olukord haridusasutustes ja muudes asutustes peab viivitamatult lõppema.

KOKKUVÕTTEKS

Kõige eelpooltoodu tõttu elavad täna paljud Eesti lapsed pidevas alateadlikus hirmuseisundis või posttraumaatilises stressiseisundis, mis mõjutab nende toimetulekut lasteaias, koolis, nende suhtlemisvõimekust, üldist heaolu- ja turvatunnet jne. On viimane aeg  vastutustundlike ning laste heaolust hoolivatel täiskasvanutel sekkuda ja seada kriisijuhtimises esikohale sellised ennetusmeetmed nagu tasakaalukus, teistega arvestamine, pereväärtused ja inimlikkus.

Meil, täiskasvanutel, on viimane aeg vaadata reaalsusele otsa ning küsida endilt, kas olukorras, kus vaktsineeritud levitavad kontrollimatult viirust ning seni haigestumata elanikkond otsib aktiivselt nakatumisvõimalusi, et pääseda aktsepteeritud ühiskonnaliikme staatusesse, panustavad senised kriisijuhtimise meetodid viiruse ohjamisse või selle leviku soodustamisse?

Kuna tänaseks on piisavalt tõendeid, et massvaktsineerimine, karantiinid, vaktsiinipassid ja maskid ei ole Covid-19 viiruse levikule pärssivalt mõjunud, tuleks mõelda muudele ennetusmeetmetele, mida me viirushooaegadel alati oleme kasutanud – kätepesu, värskes õhus viibimine,  haridusasutuste ventilatsiooni tõhustamine, D-vitamiini, C-vitamiini ja kõrgema toiteväärtusega toidu tarbimine jpm immuunsüsteemi tugevdavad võtted.

Kõige kindlamaks viirusevastaseks ennetusmeetmeks peetakse psühholoogide arvates eluterve, rõõmsa, turvalise kasvukeskkonna loomist laste jaoks.

Allakirjutanud kodanikeühendused kutsuvad riigikogu erinevaid fraktsioone üles viima fookust koroonakriisi mõjudele, mida see on tekitanud laste ja noorte vaimsele tervisele.

Sammud, mida tuleb olukorra parandamiseks viivitamatult astuda:

Kutsume Riigikogu sotsiaalkomisjoni, fraktsioonide juhatusi, toetusrühmi ning ühendusi üles

  1. nõudma valitsuselt kõikide koroonapiirangute viivitamatut lõpetamist (sh vaktsiinipasside kasutuselt eemaldamist, maskikohustuse tühistamist, terviseandmete alusel elanikkonna segregeerimise lõpetamist);
  2. nõudma valitsuselt koroonameetmete korrektse kasu/kahju analüüsi läbiviimist.
    Meie väikse riigi ja rahva kestmajäämise seisukohalt on oluline kaardistada meie laste ja noorte psüühiline seisund pärast kaht aastat piiranguid ning vahetegemisi. 13.jaanuari usutluses ERR-ile toonitas ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo järgmist:
    “Ma tahan elada Eestis, kus kõigil elanikel on terve elu jooksul võimalik end vabalt teostada ja hästi ning turvaliselt tunda. Ja kui kellelgi tekib tunne, et teda on alusetult ebavõrdselt koheldud, on ka abi kohe lähedal. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja me ei saa endale lubada, et osade inimeste eluolu ja mured on vähem tähtsad kui teistel.”
    Allakirjutanud kodanikuühendused loodavad, et see käis tõesti kõikide laste kohta, ka nende, kelle vanemad ei ole vaktsineeritud ning kellel seetõttu puudub juba pikemat aega pereüritustel osalemise võimalus.
  3. nõudma valitsuselt vaktsiinipassi legitiimsuse analüüsi praeguse omikron-tüve kontekstis.
  4. tegema endast kõik võimaliku, et lõpetada viivitamatult uue näo saanud koolikiusamine ning laste vaimse tervise jätkuv halvendamine.

    23.01.2022.a. Tallinnas

Pöördumisele on alla kirjutanud järgmised ühingud:

  • MTÜ Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond
  • MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
  • MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda
  • MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks
  • MTÜ Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühing

Kontakt: info@mottekoda.ee
Tel. 52 91 871

Teabenõue tervise- ja tööministrile

Teabenõude mõte on veenduda, et immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused laste vanuses 5-11 eluaastat vaktsineerimiseks COVID-19 vastu Pfizer-BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty (5-11-aastastele) on metodoloogiliselt tugevatel alustel ja et soovitusi ette valmistades on asjakohaselt läbi kaalutud kõik olulised poolt- ja vastuargumendid, sh riskid ning et soovitusi pole koostatud juhuslikele andmetele toetudes. Samuti veenduda, et ekspertkomisjon on enda soovitatava toote sisuliselt määratlenud, et Eesti Vabariigis manustatava vaktsiini kvaliteedi kontroll on asjakohaselt korraldatud ja et Eesti Vabariigi territooriumile jõudvate vaktsiinipartiide kvaliteedikontrolli plaan vastab toote tehnilistele spetsifikatsioonile ning on asjakohaselt jõustatud.

Teabenõude osa A

Osa A lähtub dokumendist “Juhend tervishoiuteenuse osutajale 5-11-aastaste laste COVID-19 vastu vaktsineerimiseks (13.12.2021)”, mis on saadaval vaktsineeri.ee lehel.

Juhendis sisalduvad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 30.11.2021. a soovitused 5-11-aastaste laste vaktsineerimise osas (järgnevas tekstis alla joonitud):

1. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab lastevanematel vaktsineerida ka lapsi v anuses 5-11-eluaastat, …

… et vähendada haigestumust, …

Küsimus 1: Esitage andmed, mille põhjal otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et laste vanuses 5-11 eluaastat vaktsineerimine COVID-19 vastu Pfizer-BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty (5-11-aastastele) aitab vähendada nende haigestumist. Esitage haigestumise definitsioon ja valem haigestumise kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Esitage Eesti andmeallikas, kust pärinevate andmete põhjal saab valemi alusel arvutada konkreetsete vanusegruppide haigestumistaset Eestis ja vaktsineerimisstaatuse mõju haigestumisele.

… raske haiguskulu ja tüsistuste riski selles vanusegrupis …

Küsimus 2: Esitage andmed, mille põhjal otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et laste vanuses 5-11 eluaastat vaktsineerimine COVID-19 vastu Pfizer-BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty (5-11-aastastele) aitab vähendada raske haiguskulu ja tüsistuste riski selles vanusegrupis. Esitage raske haiguskulu ja tüsistuste riski arvutamise täpne valem. Esitage Eesti andmeallikas, kust pärinevate andmete põhjal saab valemi alusel arvutada raske haiguskulu ja tüsistuste riski Eestis ja vaktsineerimisstaatuse mõju selle riski suurusele.

… ning pidurdada viiruse levikut lastekollektiivides ja lähikondsete seas.

Küsimus 3: Esitage andmed, mille põhjal otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et laste vanuses 5-11 eluaastat vaktsineerimine COVID-19 vastu Pfizer-BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty (5-11-aastastele) aitab pidurdada viiruse levikut lastekollektiivides ja lähikondsete seas. Esitage viiruse leviku definitsioon ja andmed, mille põhjal otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et vaktsineerimine aitab pidurdada viiruse levikut.

2. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab manustada lastele vanuses 5-11-eluaastat k aks doosi Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini kuuenädalase intervalliga. Sama intervalliga manustatakse Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini Eestis ka üle 12-aastastele.

Küsimus 4: Esitage kõik komisjoni koosolekul kõneks tulnud asjaolud, mida kaaludes komisjon punktis 2 sõnastatud soovituseni jõudis. Selgitage, millistel kaalutlustel lisati juhendisse viide üle 12-aastaste vaktsineerimise intervallile.

3. COVID-19 haiguse läbipõdenud 5-11-aastaste laste vaktsineerimisel järgida samu p õhimõtteid nagu 12+ vanusrühma puhul, st

    • kui laps on COVID-19 haiguse läbi põdenud, siis vaktsineerida soovitavalt 6 kuul ühe P fizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini doosiga;
    • kui laps haigestub kahe nädala jooksul pärast esimese Pfizer/BioNTech Comirnaty
    • vaktsiinidoosi saamist, siis vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist;
    • kui last on vaktsineeritud ühe Pfizer/BioNTech Comirnaty doosiga ja ta haigestub COVID19 h aigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist,
    • siis ei ole vajalik teist doosi manustada.

Küsimus 5: Esitage ülevaade kõigist komisjoni koosolekul kõneks tulnud asjaoludest, mida kaaludes komisjon punktis 3 igas alapunktis sõnastatud soovituseni jõudis.

4. Kui Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsineerimiskuuri esimese doosi saanud laps saab enne t eist doosi 12-aastaseks, siis soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon lõpetada kuur sama vaktsiiniga ehk 5-11-aastastele lastele näidustatud vaktsiiniga.

Küsimus 6: Esitage ülevaade kõigist komisjoni koosolekul kõneks tulnud asjaoludest, mida kaaludes komisjon punktis 4 sõnastatud soovituseni jõudis.

5. Vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõttest võib lugeda, et genotoksilisuse/kartsinogeensuse uuringuid ei ole tootega tehtud, kuna eeldatakse, et vaktsiini koostisosadel (lipiidid ja mRNA) e i ole genotoksilist/karstinogeenset potentsiaali.

Küsimus 7: Millistele kliinilistele ohutusandmetele võimaliku genotoksilisuse/kartsinogeensuse toime puudumise kohta ekspertkomisjon oma otsustes toetub?

6. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab manustada lastele vanuses 5-11-eluaastat k aks doosi Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini kuuenädalase intervalliga.

Küsimus 8: Esitage lastele vanuses 5-11-eluaastat manustatava Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini, mida immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitas, tehniline spetsifikatsioon, sh (a) loetelu kriitilistest parameetritest, mille kaudu toode ja selle omadused määratletakse, (b) iga kriitilise parameetri väärtused, millele toode peab vastama, (c) meetod, millega iga parameetri vastavust hinnatakse.

Teabenõude osa B (lähtub Ravimiseaduses sätestatud ravimi kvaliteedi tagamise nõuetest)

Ravimiseaduse par 44, sätestab ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja kohustused, sh peab ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja lg 25) järgi kontrollima inimtervishoiu ravimite tootmiseks kasutatavate toimeainete ja abiainete ehtsust ja kvaliteeti;

Küsimus 9.1 Kes on Ravimiseaduse tähenduses Pfizer-BioNTechi vaktsiini Comirnaty (5-11-aastastele) hulgimüüja, kes vastutab Eesti Vabariigi territooriumil ravimiseaduse par 44 lg 25) täitmise eest ja kes korraldab nimetatud vaktsiini osas ravimiseaduse par 46 lg 5 järgi nõutavat kvaliteedi kontrolli Eesti Vabariigi territooriumil?

Küsimus 9.2 Esitage lastele vanuses 5-11-eluaastat manustatava Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini, mida immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitas, tehniline spetsifikatsioon, sh (a) loetelu kriitilistest parameetritest, mille kaudu toode ja selle omadused määratletakse sh parameetrid, mille kaudu määratletakse vaktsiini koostises kasutatavate toimeainete ja abiainete ehtsust ja kvaliteeti, (b) iga kriitilise parameetri väärtused, millele toode peab vastama, (c) meetod, millega iga parameetri vastavust hinnatakse.

Küsimus 9.3 Milline on lastele vanuses 5-11-eluaastat manustatava Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini nõuetele vastavuse kontrolliplaan ehk tegevuste loetelu ja ajakava, mille kaudu soovitajad veenduvad, et konkreetselt Eestis manustatavad tootepartiid vastavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Kus konkreetsed kontrollitegevused ellu viiakse ja kuidas tagatakse, et kontrollitegevuste elluviijal (nt konkreetsel katselaboril või hindamisasutusel) on ülesannete täitmiseks vajalik pädevus.

103 meedikut ja teadlast: pöördumine Eesti Vabariigi Presidendile, Valitsusele, Riigikogule, Õiguskantslerile.

Juhime tähelepanu järgmistele probleemidele:

  • Eestis kasutatavatel COVID-19 vaktsiinidel on Euroopa Ravimiameti poolt antud tingimuslik müügiluba erakorraliseks kasutamiseks. See tähendab, et võrreldes teiste, varasemate vaktsiinidega, on nende kohta oluliselt vähem kliinilisi andmeid enne tarvitusele võtmist. Koroonavaktsiinide kliinilised uuringud kestavad vähemalt aastani 2023 ning praegu puuduvad lõplikud andmed nende kõrvaltoimete ja efektiivsuse
  • Seniste andmete põhjal vähendavad COVID-19 vaktsiinid indiviidi tasemel haiguse raske kulu ja surma riski. Eriti oluline on see immuunpuudulikkuse, kardiovaskulaarsete haiguste, diabeedi, ülekaalu ja teiste riskihaigustega inimeste puhul, kellel on suurem oht sattuda haiglaravile või surra.
    Soovitame igakülgselt informeerida riskirühmi, muuhulgas üle 65-aastaseid eakaid, kõigist vaktsineerimisega kaasnevatest asjaoludest, mis aitaks langetada informeeritud nõusolekut, säilitades vaba tahte printsiip.
  • Teame siiski ka seda, et vaktsiinide mõju haiguse leviku piiramisel populatsiooni tasandil on oluliselt väiksem algselt lubatust. Seetõttu peame ebaeetiliseks sotsiaalset survet
  • Eestis rakendatud vaktsiinipasside poliitika põhineb uskumusel, nagu oleksid vaktsineeritud inimesed nakkusohutud. Teades, et haigestuda ja viirust levitada võivad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata indiviidid, on viimaste põhiõiguste piiramine põhjendamatu ja ebaõiglane. Heas usus kasutusele võetud vaktsiinipassid ei teeni oma algset meditsiinilist eesmärki, vaid töötavad pigem sellele vastu, pakkudes nende omanikele alusetut turvatunnet ja lõhestades ühiskonda.
  • Laste vaktsineerimisest saadav kasu ei ületa võimalikke riske. Lapsed ja noored ei kuulu COVID-19 riskigruppi ning nende haigestumine on reeglina

Meie ettepanekud olukorra parandamiseks:

  1.  Terviseandmed on inimese ja tema arsti vaheline asi. Nõuded neid esitada kolmandatele isikutele nagu turvatöötajad või tööandjad, tuleb tunnistada
  2. Kuna COVID-19 haiguse läbipõdemine annab laiema, efektiivsema ning pikaajalisema immuunsuse kui kasutusel olevad vaktsiinid, tuleb seda asjaolu ka COVID-tõendite väljastamisel arvestada. Kui riik on siiski otsustanud jätkata COVID-passide nõudmist siis peaks läbipõdenutel olema samad õigused kui vaktsineeritud inimestel, ilma kehtivusaja erisuseta.
  3. Viiruse “kontrolli alla saamise” võimatu ülesande asemel tuleb keskenduda haiguse ennetamisele ja ravisoovituste väljatöötamisele haiguse
  4. Palume lõpetada hirmutamisel ja survestamisel põhinev kommunikatsioon ja algatada erinevaid spetsialiste kaasav teadmistepõhine

Loodame riigijuhtide tarkusele ja nende tasakaalustatud otsustele. Lugupidamisega ja avatud diskussiooni ootuses,

Grupp: Eesti Meedikud ja Teadlased Avatud Diskussiooni poolt allkirjastanud 56 ja 47 anonüümseks jääda soovinud meedikut ja teadlast. Kokku 103 grupi liiget.

20.10.2021
Eesti Vabariik

Allkirjad

Alar Aab, arstiteadused PhD

Heli Goode, arst

Triin Eller-Pihelgas, arst-psühhiaater PhD

Kaiu Hallik, füsioterapeut

Tea Hook, õde

Tanja Iljasenko, Statistikaameti peametoodik, Msc bioinformaatika

Helju Juhanson, anestesioloog-intensiivraviarst

Ruth Kaasen, õde

Elle Kalamägi, õde

Mare Kalm, õde

Aet Kanarbik, hambaarst

Viiu Karro, ämmaemand

Eveli Kask, õde

Külli Keel, ämmaemand

Pille Kilgi, anestesioloog-intensiivraviarst

Anti Kukkela arst- ortopeed

Piia Künnapuu, õde Aili Kütt, ämmaemand

Aleksander Lammas – biolabori juhataja

Helen Lasn, perearst, PhD

Eliia Laats, füsioterapeut

Anneli Liivamägi-Hitrov, psühholoog

Sandra Liivrand, õde

Tiia Mardu, arst – radioloog

Merlin Mesak, ämmaemand

Pille Mättas, farmatseut

Meeme Mõttus, hambaarst

Marina Noskova, üliõpilane õe erialal

Viiu Paalme, molekulaarbioloog

Signe Pedaja, õde

Juta Peterson, hambaarst

Maire Piho, hambaarst

Mari Piigli, õde

Jevgeni Popakul, intensiivraviõde

Martin Ruumet, üldarst

Sergey Saadi, perearst

Kaari Saarma, molekulaarbioloogia MSc

Kadri Saarma, õde

Urmas Saarma, teadlane, molekulaarbioloog, PhD

Merike Seer, arst

Sirje Rüütel Boudinot, immunoloog, PhD

Riin Sildos, anestesioloog-intensiivraviarst

Virve Siirak, arst-õppejõud, MSc

Kristi Sims, ämmaemand

Margit Silla-Vunk, ämmaemand

Ülle Sommer, õde

Joona Sõsa, kiirabiõde-brigaadijuht

Toomas Talving, proviisor

Aivar Tilk, arst – uroloog

Kadri Tootmaa, arst-resident psühhiaatrias

Ines Vaide, arst – hematoloog

Maarja Valb, õde

Inna Varbola, farmatseut

Pille Varmann, arst-psühhiaater Evelin Vatsa, perearst

Kärt Süvalep, õde

Kaaskiri EV Presidendile

Kaaskiri EV Presidendile saadetud pöördumisele

Väga austatud härra Eesti Vabariigi President Alar Karis.

Oleme grupp Eesti meedikuid ja teadlasi, kes püüab säilitada diskussiooni covid-19 ravi ja profülaktika teemadel. Täname teid väga tasakaalustatud, rahuliku  ja hooliva üleskutse eest 22.oktoobril.

Praegusel raskel ajal oleme teinud ettepanekud käesoleva olukorra mõnede seisukohtade korrigeerimiseks. Me väga palume teid- ärge lükake seda kõrvale, ärge jätke kuulamast kõiki panustavaid osapooli. Meil kõigil on üks eesmärk- püüda pandeemia olukorras toime tulla parimal võimalikul moel. Ilmselgelt ei ole praegu ideaalseid lahendusi, on vaid vähem halvad halbadest. Selle üks põhjus on muuhulgas ka fakt, et Eesti meditsiinisüsteem on juba palju aastaid (enne käesolevat kriisi) funktsioneerinud suure ülekoormuse, arstina töötavate üliõpilaste ja töötavate pensionäride arvelt. Palume südamest- püüdke kuulata kõiki ja aidata hoida eriarvamust omavate inimeste, ka eriarvamusel olevate meedikute vahel sidet. Me keegi ei ole hoolimatud, küünilised, lihtsalt aeg on selline, kus rängale katsumusele alluvad kõik inimlikud ja  kollegiaalsed sidemed.

austusega
103 allakirjutanut

Presidendi vastus

Austatud …

digitaalallkirja kuupäev nr 2.6-2/3229-2

Vabariigi Presidendi ülesandel tänan Teid 24. oktoobri 2021 pöördumise eest.

Riigipea on korduvalt öelnud, et on teaduse usku ja rõhutanud asjaliku diskussiooni vajalikkust ka kõige keerulisemate teemade puhul. Erinevatel kohtumistel on ta soovinud kuulda ka vastandlikke arvamusi, neid halvustamata või põlu alla panemata. Oskus ja kannatlikkus kuulata erinevaid arvamusi on rõhutatult vajalikud keerulisel koroonaajal, kus meie teadmised täienevad ja ka muutuvad pidevalt.

Soovime teile rahulikku lähenevat aastavahetust. Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)

Peep Jahilo direktor
26.nov.2021