TEAVITATUD VAKTSINEERIMISOTSUSEKS VAJALIK INFORMATSIOON

Vastavalt Eestis kehtivale riiklikule immuniseerimiskavale on meie lapsele……………………………………… (……… klassis, vanuses alates ……..) plaanis koolis teostada …………………………………………vastane kaitsesüst.

Selleks, et lapsevanem ja laps saaksid teha parima võimaliku otsuse lapse tervise osas, peab tervishoiutöötaja edastama otsuse tegemiseks vajaliku teabe (võlaõigusseadus, § 766 lg 1). Tegemist on meditsiinieetikast lähtuva hea tava ehk teavitatud või informeeritud nõusolekuga.

Kaalutlusvõime on seotud edastatud teabega. Raske on teha pädevaid otsuseid, kui ei vanemaid ega last ei ole asjakohaselt informeeritud. Tuginedes Õiguskantsleri Kantselei poolt väljatöötatud lapspatsiendi teavitatud nõusoleku infolehele[1] ja USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) soovitustele[2] selle kohta, millist infot tuleb lapsele ja tema vanematele selgitada võimaldamaks neil analüüsida võimalikku kasu ja riske, palume edastada kirjalikus vormis järgmise info:

A. MIDA PLAANITAKSE TEHA

A. 1. Immuniseerimiseks kasutatav vaktsiin.

A. 2 Vaktsiini annustamine ja manustamisviis.

B. MIKS SEDA TULEB TEHA

B. 1. Millise haiguse vastu vaktsineerimist teostatakse? Info haiguse kohta.

B. 2. Kui suur on haigestumise risk?

B. 3. Milline on haiguse riskigrupp?

C. MIS ON PROTSEDUURI VÕI RAVI PLAANITUD TULEMUS

C. 1. Mis on vaktsineerimise eesmärk (kas nakatumise vältimine, raske haiguse vältimine)?

C. 2. Milline on suhtelise riski vähenemine (RRR)* ehk vaktsiini efektiivsus?

C. 3. Milline on absoluutse riski vähenemine (ARR)** vaktsineerimise tulemusel?

D. MIS ON KAVANDATUD PROTSEDUURI VÕI RAVI KASU JA RISKID

D. 1. KASU

D. 1.1 Kaua kestab vaktsineerimisest tekkinud kaitse (selgitatud punktis C.1)?

      D. 2. RISKID

              D. 2.1 Millised on vaktsineerimisega seotud lühiajalised kõrvaltoimed (nii sagedased kui harva esinevad)?

              D. 2.2 Millised on vaktsineerimisega seotud pikaajalised kõrvaltoimed (nii sagedased kui harva esinevad)?

E. MIS OLEKS ALTERNATIIVID, SEALHULGAS NENDE KASUD JA RISKID

E. 1. Kas ja kuidas on võimalik nakatumist vältida?

E. 2. Millised on varajase haiguse ravi efektiivsusandmed võrreldes vaktsineerimise efektiivsusandmetega?

F. MIS JUHTUB, KUI MIDAGI ETTE EI VÕETA

F. 1. Kui suur on lapse vanusegrupi tõenäosus vaktsineerimata jäämise korral sattuda haiguse
läbipõdemisel silmitsi raskete tagajärgedega (nagu hospitaliseerimine või surm)?

G. INFO VAKTSIINI KASUTUSLOA ALUSEKS OLEVA UURINGU KOHTA

       G. 1. Tegemist ON/EI OLE randomiseeritud vaatleja suhtes pimendatud uuringuga.

       G. 2. Pimendatud kontrollgrupp SÄILITATI/ EI SÄILITATUD uuringu lõpuni.

G. 3. Milline oli ohutusuuringu kestus ja millise aja jooksul kogutud ohutusandmeid ohutusprofiili
lõpp-analüüsis arvesse võeti?

       G. 4. Kontrollgrupil KASUTATI/ EI KASUTATUD soolaplatseebot.

H. ANDMED, MIDA POLE UURITUD VÕI MIS EI OLE AVALIKUD

       H.  1. Vaktsiin (terviklik lõpptoode) või selle koostisosad LÄBIVAD /EI LÄBI/ EI OLE UURITUD ajuverebarjääri.

       H.  2. Vaktsiinil (terviklikul lõpptootel) ON/EI OLE/ EI OLE UURITUD koostoimeid teiste ravimite ja vaktsiinidega.

       H.  3. Vaktsiiniga (tervikliku lõpptootega) ON/EI OLE teostatud farmakokineetilisi uuringuid toote ja selle koostisosade imendumise, jaotumise, jagunemise ehk biotransformatsiooni ja eritumise kohta.

       H.  4. Vaktsiiniga (tervikliku lõpptootega) ON/ EI OLE tehtud retrospektiivsed uuringud, mis võrdlevad vaktsineeritud, osaliselt vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikute krooniliste haiguste esinemise, hospitaliseerimise ja üldsuremuse andmeid.

       H. 5. Kui tegemist on mRNA tehnoloogiaga – kui kauaks jääb keha võõrvalku tootma?

Palun kirjeldatud info saata järgmisele meiliaadressile: ………………………………………………………….

Lugupidamisega,

…………………………

*RRR (Relative Risk Reduction) – suhtelise riski vähenemine

**ARR (Absolute Risk Reduction) – absoluutse riski vähenemine


[1] Lapspatsiendi teavitatud nõusolek. Infoleht. Õiguskantsleri Kantselei 2019. https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapspatsiendi%20teavitatud%20n%C3%B5usolek%20%28infoleht%29.pdf

[2] Communicating Risk and Benefits. An Evidence-Based Users Guide. FDA. https://www.fda.gov/media/81597/download

INFORMEERITUD VAKTSINEERIMISOTSUST TÕENDAV VORM

Vastavalt Eestis kehtivale riiklikule immuniseerimiskavale on mulle (nimi),………………………………………………           (……… klassis, vanuses alates ……..) plaanis koolis teostada …………………………………………vastane kaitsesüst.

Tervist mõjutavaks teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajalikuks kasu ja riski analüüsiks on mulle edastatud ja ma olen aru saanud järgmisest infost:

A. MIDA PLAANITAKSE TEHA

A. 1. Immuniseerimiseks kasutatav vaktsiin.

A. 2. Vaktsiini annustamine ja manustamisviis.

B. MIKS SEDA TULEB TEHA

B. 1. Millise haiguse vastu vaktsineerimist teostatakse? Info haiguse kohta.

B. 2. Kui suur on haigestumise risk?

B. 3. Milline on haiguse riskigrupp?

C. MIS ON PROTSEDUURI VÕI RAVI PLAANITUD TULEMUS

C. 1. Mis on vaktsineerimise eesmärk (kas nakatumise vältimine, raske haiguse vältimine)?

C. 2. Milline on suhtelise riski vähenemine (RRR)* ehk vaktsiini efektiivsus?

C. 3. Milline on absoluutse riski vähenemine (ARR)** vaktsineerimise tulemusel?

D. MIS ON KAVANDATUD PROTSEDUURI VÕI RAVI KASU JA RISKID

D. 1. KASU

D. 1. 1 Kaua kestab vaktsineerimisest tekkinud kaitse (selgitatud punktis C.1)?

      D. 2. RISKID

             D. 2. 1 Millised on vaktsineerimisega seotud lühiajalised kõrvaltoimed (nii sagedased kui harva esinevad)?

             D. 2. 2 Millised on vaktsineerimisega seotud pikaajalised kõrvaltoimed (nii sagedased kui harva esinevad)?

E. MIS OLEKS ALTERNATIIVID, SEALHULGAS NENDE KASUD JA RISKID

E. 1. Kas ja kuidas on võimalik nakatumist vältida?

E. 2. Millised on varajase haiguse ravi efektiivsusandmed võrreldes vaktsineerimise efektiivsusandmetega?

F. MIS JUHTUB, KUI MIDAGI ETTE EI VÕETA

F. 1. Kui suur on lapse vanusegrupis tõenäosus vaktsineerimata jäämise korral sattuda haiguse läbipõdemisel silmitsi raskete tagajärgedega (nagu hospitaliseerimine või surm)?

G. INFO VAKTSIINI KASUTUSLOA ALUSEKS OLEVA UURINGU KOHTA

       G. 1. Tegemist ON/EI OLE randomiseeritud vaatleja suhtes pimendatud uuringuga.

       G. 2. Pimendatud kontrollgrupp SÄILITATI/ EI SÄILITATUD uuringu lõpuni.

G. 3. Milline oli ohutusuuringu kestus ja millise aja jooksul kogutud ohutusandmeid ohutusprofiili lõpp-analüüsis arvesse võeti?

       G. 4. Kontrollgrupil KASUTATI/ EI KASUTATUD soolaplatseebot.

H. ANDMED, MIDA POLE UURITUD VÕI MIS EI OLE AVALIKUD

       H. 1. Vaktsiin (terviklik lõpptoode) või selle koostisosad LÄBIVAD /EI LÄBI/ EI OLE UURITUD

ajuverebarjääri.

       H. 2. Vaktsiinil (terviklikul lõpptootel) ON/EI OLE/ EI OLE UURITUD koostoimeid teiste ravimite ja

vaktsiinidega.

       H. 3. Vaktsiiniga (tervikliku lõpptootega) ON/EI OLE teostatud farmakokineetilisi uuringuid toote ja

selle koostisosade imendumise, jaotumise, jagunemise ehk biotransformatsiooni ja eritumise kohta.

       H. 4. Vaktsiiniga (tervikliku lõpptootega) ON/ EI OLE tehtud retrospektiivsed uuringud, mis

võrdlevad vaktsineeritud, osaliselt vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikute krooniliste haiguste

esinemise, hospitaliseerimise ja üldsuremuse andmeid.

       H. 5. Kui tegemist on mRNA tehnoloogiaga – kui kauaks jääb keha võõrvalku tootma?

Mind on hoiatatud, et kui mul peaks tekkima vaktsineerimise järgselt järgmised nähud, pean viivitamatult pöörduma arsti poole: ………………………, ………………………….., ……………………………, ………………………………..,……………………………………..,…………………………………..,…………………………….

SOOVIN/ EI SOOVI oma last vaktsineerida

Lapsevanema nimi, allkiri, kuupäev:………………………………………………………………………………………..

(Elektronkirjaga saadetud vastuse puhul ei ole dokumendi allkirjastamine vajalik)

SOOVIN/ EI SOOVI ennast vaktsineerida

Lapse nimi, allkiri, kuupäev:…………………………………………………………………………………………………….

(Elektronkirjaga saadetud vastuse puhul ei ole dokumendi allkirjastamine vajalik)

Vaktsineerimist teostanud isik (nimi, allkiri, kuupäev): …………………………………………………………..

*RRR (Relative Risk Reduction) – suhtelise riski vähenemine

**ARR (Absolute Risk Reduction) – absoluutse riski vähenemine

…..

Viited teadusuuringutele

Viited teadusuuringutele

Surma uuesti väärtustamine: toome surma tagasi elu osaks. The Lanceti komisjoni aruanne

Surm ja suremine on muutunud liiga meditsiiniliseks heaoluühiskondades. “The Lanceti” artikkel pakub kokkuvõtet laialdase komisjoni (arstid, psühholoogid, teoloogid,politoloogid, folosoofid; tervishoiu, kogukonnatöö, patsienditöö  ja  sotsiaalhoolekande eksperdid, sotsiaalteaduse ja  majanduse eksperdid) tööst, kes tervalt tõstavad esile küsimust surmaeitusest tänapäeva ühiskonnas, selle  tõrjumisest perifeeriasse, haiglaseinte vahele, kus see on ülimalt medikaliseeritud ja mehhaniseeritud, kaotamas oma inimlikku palet. Meditsiinisüteemist on saanud surma haldaja, kuigi see on aastatuhandeid olnud kogukonna- ja lähedaste pärusmaa, surm on muutunud “tundmatuks” ja oskused , teadmised ja traditsioonid surmaga toimetulekuks on kiiresti kadumas.

Kliimamuutused, Covid-19 pandeemia, keskkonnakatastroofid ja suhtumine surma kõrge majandustasemega riikides omavad samu juurpõhjuseid- meie pettekujutelm sellest, et me pole mitte osa loodusest, vaid me kontrollime ja omame loodust. Agressiivsete ravimeetodite liigne kasutamine elu lõpus on pannud miljonid inimesed liigselt kannatama, ka neid, kes sellevõrra jäävad ilma elementaarsest hoolitsusest elu lõpus, saamata isegi lihtsat abi valuvaigistite näol. Tervishoiu – ja sotsiaalsüsteemid võiksid pürgida asjakohase, inimliku ja kaastundliku elulõpumeditsiini poole.

Report of the Lancet Commission on the Value of Death: bringing death back into life

The Lancet

The mRNA SARS-CoV-2 vaccines were brought to market in response to the widely perceived public health crises of Covid-19. The utilization of mRNA vaccines in the context of infectious disease had no precedent, but desperate times seemed to call for desperate measures. The mRNA vaccines utilize genetically modified mRNA encoding spike proteins. These alterations hide the mRNA from cellular defenses, promote a longer biological half-life for the proteins, and provoke higher overall spike protein production. However, both experimental and observational evidence reveals a very different immune response to the vaccines compared to the response to infection with SARS-CoV-2. As we will show, the genetic modifications introduced by the vaccine are likely the source of these differential responses. In this paper, we present the evidence that vaccination, unlike natural infection, induces a profound impairment in type I interferon signaling, which has diverse adverse consequences to human health. We explain the mechanism by which immune cells release into the circulation large quantities of exosomes containing spike protein along with critical microRNAs that induce a signaling response in recipient cells at distant sites. We also identify potential profound disturbances in regulatory control of protein synthesis and cancer surveillance. These disturbances are shown to have a potentially direct causal link to neurodegenerative disease, myocarditis, immune thrombocytopenia, Bell’s palsy, liver disease, impaired adaptive immunity, increased tumorigenesis, and DNA damage. We show evidence from adverse event reports in the VAERS database supporting our hypothesis. We believe a comprehensive risk/benefit assessment of the mRNA vaccines excludes them as positive contributors to public health, even in the context of the Covid-19 pandemic.

21.01.2022

Innate Immune Suppression by SARS-CoV-2 mRNA Vaccinations: The role of G-quadruplexes, exosomes and microRNAs

Stephanie Seneff, Greg Nigh, Anthony M. Kyriakopoulos, and Peter A McCullough, Authorea

Huvitavat lugemist

Huvitavat lugemist

Margus Lattik: Kas me tõesti räägime tervisest?

Artikkel ilmus 14.02.22 väljaandes Postimees https://arvamus.postimees.ee/7453757/margus-lattik-kas-me-toesti-raagime-tervisest   Viimased kaks aastat on lubanud meil teadvustada tervist kui inimelu ülimuslikku väärtust – tervis on olnud argument, mis seisnud...

Dr. Jaak Uibu – Presidendi tark rahvas vajab tarka Riigikogu

https://www.eesti.ca/dr-jaak-uibu-presidendi-tark-rahvas-vajab-tarka-riigikogu/article58882 Ametisseastumise tseremoonial peetud kõnes ütles president Alar Karis, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas. Karise sõnul tähendab tarkus oskust oma teadmisi kasutada ja...

Kaur Parve mõtisklus

Kaur Parve mõtisklus Peaaegu iga päev pakub koroonarindelt uutmoodi üllatusi, mis muserdavad, tekitavad vastikust, mõned isegi ajavad vihale. Nii kodumailt kui võõrsilt. Viimane selline üllatus saabus mulle koolist ja see on ikka väga-väga kurb...

Kaari Saarma – Covid-19 läbipõdenuid diskrimineeritakse alusetult

Covid-19-läbipõdenuid-diskrimineeritakse-alusetult_071221 Autor: Kaari Saarma, Covid-19 uurija, MSc, molekulaarbioloogia Statistika ja teadusuuringud kinnitavad, et läbipõdemine annab vaktsiinidest tugevama ja pikemaajalise immuunsuse. Ulatuslikus Iisraeli uuringus...

Riin Sildos – Teaduse ja progressi tõmbetuules arstikunst

Teaduse ja progressi tõmbetuules arstikunst 2020 aasta kevadele tagasi mõeldes – küllap ma polnud erand – ei lähe meelest väljendamatu imestus ja lootus, et küllap kohe kõik selgineb, tõde koorub pinnale ja küsimused saavad vastuse: mille poolest on see uus haigus...

Arro, Alas, Hudson – Koroonast emotsioonideta

ArroAlasHudson Üks demokraatliku ühiskonna põhialuseid on kodanike õigus ise mõelda, otsustada ja valikuid teha. Viimase poolteise aasta jooksul oleme näinud, kui kergesti on inimesed valmis neist põhiõigustest näilise turvatunde nimel loobuma ja leppima pikaajaliste...

Ene-Margit Tiit – Väikesed kirstud ja suured arvud

Ene-Margit Tiit_ väikesed kirstud ja suured arvud - AK - Arvamus „Tõe ja õiguse“ filmis on üks meeldejäävamaid stseene kolme väikese kirstuga kalmuaeda sõit. Romaanis on see koht veelgi vapustavam – külast viidi ühekorraga kalmistule ligi paarkümmend väikest kirstu....

Meditsiiniuudised: Massvaktsineerimise poolt ja vastu

Meditsiiniuudised-Massvaktsineerimise-poolt-ja-vastu Endise nakkushaiguste epidemioloogia spetsialisti Antonina Järviste ja terviseameti vahel tekkis ajalehe Saarte Hääl veergudel debatt massvaktsineerimise vajalikkuse teemal. „Kollektiivse kaitse tekkimiseks pole...