Teadmiseks: Eesti Vabariigi Valitsus, Riigikogu liikmed, Riigikogu EL asjade komisjoni liikmed
Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Lp. Riigikogu juhatus
Riigikogu EL asjade komisjon (ELAK) arutas 16. veebruaril WHO lepingumuudatusi puudutavat kollektiivset pöördumist, mille algatas MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased. [1]
1. Pöördume teie poole palvega hinnata Liisa Pakosta kui ELAKi esimehe erapooletut ja professionaalset lähenemist komisjoni istungi ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Kollektiivse pöördumise aluseks on WHO 2023. aasta dokument – Article-by-Article compilation of proposed amendments to the International Health Regulations (2005) submitted in accordance with decision WHA75(9) (2022).[2]
Kollektiivses pöördumises on välja toodud antud dokumendist teatud punktid, mis võivad olla ohuks meie riigi autonoomsetele otsustele ja põhiseaduslikule korrale. Näiteks sisalduvad artikli 18 lg 1 soovituste nimekirjas nõuanded, mida kasutati Covid-19 kriisis ja mis on tänaseks tagantjärgi kohtulikult ebaseaduslikeks tunnistatud. Tuleviku tervisekriiside korral võiksid muutuda legaalseks nii sundisolatsioon, sundvaktsineerimine kui sundravi.
Olgugi et hetkel on tegu WHO dokumendi tööversiooniga, oleks tulnud istungil pöördumises esitatud väidete ümberlükkamisel toetuda kas sama dokumendi teistele punktidele või mõnele muule riiklikule või rahvusvahelisele lepingule, mis on ülimuslik kõne all oleva lepingu suhtes. Seda istungil ei tehtud.
Leiame, et ELAKi esimees Liisa Pakosta (Eesti 200) käitus kallutatult ja ebaprofessionaalselt ning võimalik, et rikkus hea halduse tava järgmistes punktides:
teatades istungi toimumise aja ja koha meile kui petitsiooni algatajale vaid neli tööpäeva enne istungi toimumist, samas kui teisi istungil esinejaid teavitati märgatavalt varem (istung toimus Saaremaal);
mitte teavitades meid istungi formaadist, keelest ja teistest esinejatest enne istungit, seda isegi mitte peale kirjalikku küsimust;
mitte võimaldades istungil osaleda meie poolt esitatud isikutel;
piirates meie esindaja sõnavõtu viiele minutile, mis välistas keerulise teema detailse käsitluse;
kutsudes piiratud ajaga istungile spetsialiste pidama ettekandeid pöördumisega mitteseotud teemadel;
tellides istungile kaks ettekannet vene propaganda, valeinfo, infooperatsioonide ja vandenõuteooriate teemal, jättes sellega eksitava mulje, justkui oleks nendel teemadel mingi seos Eesti arstide ja teadlaste ühinguga;
jagades istungil oma repliikides korduvalt tõele mittevastavat informatsiooni, kahjustades nõnda Eesti arstide ja teadlaste ühingu ning nende liikmete mainet;
vältides istungil pöördumise faktitäpset ja detailset käsitlust ning marginaliseerides teemat, sealjuures kuvamata kordagi ekraanile petitsiooni teksti ligi 2,5-tunnise arutelu ajal;
kasutades ja võimaldades teistel esinejatel kasutada pöördumise mustamiseks paljasõnalisi väiteid nagu “see on lausvale”, toomata nende toetuseks ühtki punkti WHO lepingutest või muudest dokumentidest.
Detailse kirjelduse istungi kohta saatsime 15. märtsil märgukirjana Vabariigi Valitsusele, Riigikogu liikmetele ja ELAKi istungil osalejatele. Märgukirja leiate manusena:
“WHO lepingute arutelu Riigikogu EL asjade komisjonis ebaõnnestus – sisulise diskussiooni asemel püüti marginaliseerida nii teemat kui petitsiooni algatajaid“.
18.03.2024 saatsime avalduse EV õiguskantslerile palvega kontrollida, kas WHO lepingute arutelu Riigikogu EL asjade komisjonis vastas hea halduse tavale ning anda selle kohta oma avalik hinnang.
2. Taotleme ELAKi kordusistungit, mis on korraldatud ja juhitud mittekallutatult, osalejaid võrdselt koheldesning mis kõige olulisem – on valmis sisuliseks aruteluks WHO dokumentide teemal.
WHO lepingute muudatused, kui need praegusel kujul heaks kiidetakse, peaks pälvima iga end demokraatlikuks pidava riigi ja selle poliitikute kõrgendatud tähelepanu. Kindlasti ei ole tegemist teemaga, mille võib formaalse istungiga tasalülitada. Sisulise arutelu õnnestumiseks tuleks ühise laua taha koondada teemat tundvad spetsialistid, vajadusel ka väljastpoolt Eestit. Kui oleks võimalik kordusistung korraldada 22. või 23. aprillil, saaksime omalt poolt kutsuda Tallinnasse vähemalt ühe väliseksperdi, kes on WHO lepete teemalistel istungitel osalenud ka teiste EL riikide parlamentides.
Lugupidamisega ja Teie tagasisidet ootama jäädes
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased nimel juhatuse ja nõukogu liikmed
Helen Lasn
Tiia Liivalaid
Kaari Saarma
Joona Sõsa
Pille Varmann
Viited:
[1]Ei WHO sunnimeetmete rakendamisele! MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, Kaari Saarma, Pille Varmann, Joona Sõsa, Tiia Liivalaid, Helen Lasn, 17.11.2023
[2] WHO (2023). Article-by-Article compilation of proposed amendments to the International Health Regulations (2005) submitted in accordance with decision WHA75(9) (2022). WHO Second Meeting of the Working Group on Amendments to the International Health Regulations (2005), Provisional agenda item 6. 6 February 2023 https://apps.who.int/gb/wgihr/pdf_files/wgihr2/A_WGIHR2_7-en.pdf
Teadmiseks: Eesti Vabariigi Valitsus, Riigikogu liikmed, Riigikogu EL asjade komisjoni liikmed
Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Lp. õiguskantsler Ülle Madise
Riigikogu EL asjade komisjon (ELAK) arutas 16. veebruaril WHO lepingumuudatusi puudutavat kollektiivset pöördumist, mille algatas MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased.[1]
Pöördume Teie poole palvega kontrollida, kas WHO lepingute arutelu Riigikogu EL asjade komisjonis vastas hea halduse tavale ning anda selle kohta oma avalik hinnang.
Kollektiivne pöördumine põhineb rahvusvahelisel dokumendil,[2] kus tuuakse välja punktid, mis võivad olla ohuks meie riigi autonoomsetele otsustele ja põhiseaduslikule korrale. Näiteks sisalduvad Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute artikli 18 lg 1 soovituste nimekirjas nõuanded, mida kasutati Covid-19 kriisis ja mis on tänaseks tagantjärgi kohtulikult ebaseaduslikeks tunnistatud. Tuleviku tervisekriiside korral võiksid muutuda legaalseks nii sundisolatsioon, sundvaktsineerimine kui sundravi.
Olgugi et hetkel on tegu WHO dokumendi tööversiooniga, oleks tulnud istungil pöördumises esitatud väidete ümberlükkamisel toetuda kas sama dokumendi teistele punktidele või mõnele muule riiklikule või rahvusvahelisele lepingule, mis on ülimuslik kõne all oleva lepingu suhtes. Seda istungil ei tehtud.
Leiame, et ELAKi esimees Liisa Pakosta (Eesti 200) rikkus istungit juhtides hea halduse tava järgmistes punktides:
teatades istungi toimumise aja ja koha meile kui petitsiooni algatajale vaid neli tööpäeva enne istungi toimumist, samas kui teisi istungil esinejaid teavitati märgatavalt varem (istung toimus Saaremaal);
mitte teavitades meid istungi formaadist, keelest ja teistest esinejatest enne istungit, seda isegi mitte peale kirjalikku küsimust;
mitte võimaldades istungil osaleda meie poolt esitatud isikutel;
piirates meie esindaja sõnavõtu viiele minutile, mis välistas keerulise teema detailse käsitluse;
kutsudes piiratud ajaga istungile spetsialiste pidama ettekandeid pöördumisega mitteseotud teemadel;
tellides istungile kaks ettekannet vene propaganda, valeinfo, infooperatsioonide ja vandenõuteooriate teemal, jättes sellega eksitava mulje, justkui oleks nendel teemadel mingi seos Eesti arstide ja teadlaste ühinguga;
jagades istungil oma repliikides korduvalt tõele mittevastavat informatsiooni, kahjustades nõnda Eesti arstide ja teadlaste ühingu ning nende liikmete mainet;
vältides istungil pöördumise faktitäpset ja detailset käsitlust ning marginaliseerides teemat, sealjuures kuvamata kordagi ekraanile petitsiooni teksti ligi 2,5-tunnise arutelu ajal;
kasutades ja võimaldades teistel esinejatel kasutada pöördumise mustamiseks paljasõnalisi väiteid nagu “see on lausvale”, toomata nende toetuseks ühtki punkti WHO lepingutest või muudest dokumentidest.
Detailse kirjelduse istungi kohta saatsime 15. märtsil märgukirjana Vabariigi Valitsusele, Riigikogu liikmetele ja ELAKi istungil osalejatele. Märgukirja leiate manusena:
“WHO lepingute arutelu Riigikogu EL asjade komisjonis ebaõnnestus – sisulise diskussiooni asemel püüti marginaliseerida nii teemat kui petitsiooni algatajaid“.
Lugupidamisega ja Teie tagasisidet ootama jäädes
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased nimel juhatuse ja nõukogu liikmed
Riigikogu EL asjade komisjon (ELAK) arutas 16. veebruaril WHO lepingumuudatusi puudutavat kollektiivset pöördumist, mille algatas MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased.[1]
ELAKi esimehe Liisa Pakosta (Eesti 200) poolt juhitud ja kavandatud istung[2] ebaõnnestus. Pöördumise faktitäpse ja detailse käsitlemise asemel toimus istungil pöördujate avalik halvustamine ning kahe ettekandja ja ELAKi esimehe poolt teema sidumine infooperatsioonide ja Venemaa mõjutustegevusega. Sisulise kriitika asemel kasutati paljasõnalisi väiteid toomata nende taha ühtki viidet WHO lepingutest või muudest dokumentidest. Arutelu toimus sisuliselt petitsiooni algatajate osaluseta, kuna kolmest istungil osaleda soovinud spetsialistist lubati osa võtta vaid ühel. Algatajad valisid esindajaks Šveitsi juristi Philipp Kruse, kes on rahvusvaheliselt tuntud spetsialist WHO lepingute teemal. Ligi 2,5 tundi väldanud istungil võimaldati Krusel teha 5-minutiline ettekanne. Arutelus ta tõlke puudumise tõttu osaleda ei saanud, ühtegi küsimust talle ei esitatud.
Võiks eeldada, et kollektiivse pöördumise aruteluks kutsutakse ühe laua taha nii selle koostajad kui ka antud teemal kaasa rääkida soovivad eksperdid. See võiks olla nii demokraatlikus riigis, mida esindavad ausameelsed poliitikud, eriti kui kõne all on soov usaldust taastada, nagu mainis istungil oma sõnavõtus terviseminister Riina Sikkut. ELAKi istungi korraldajal olid aga ilmselgelt teised eesmärgid – sisulise arutelu vältimine, teema olulisuse pisendamine ja pöördumise algatajate halvustamine.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased saatis 15. märtsil Eesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele märgukirja, milles tuuakse välja põhjused, miks ELAKi istung ebaõnnestus ning milles esitatakse taotlus uue istungi korraldamiseks.[3]
Meedikud ja teadlased taotlevad uut ELAKi istungit või teemat olulise riikliku küsimusena käsitlevat Riigikogu istungit:
a) milles saavad osaleda vähemalt kolm esindajat, et lisaks pöördumise algatajatele oleks võimalik kaasata ka rahvusvahelisi eksperte;
b) milles toimub sisuline ja teemat puudutav arutelu;
c) mille toimumisest teavitatakse osapooli vähemalt seitse tööpäeva ette;
d) mis toimuks hiljemalt aprilli lõpus (2024).
Ühtlasi palutakse uue istungi korraldajal silmas pidada, et kollektiivne pöördumine põhineb konkreetsel rahvusvahelisel dokumendil, kus tuuakse välja punktid, mis võivad olla ohuks meie riigi autonoomsetele otsustele ja põhiseaduslikule korrale. Olgugi et hetkel on tegu dokumendi tööversiooniga, tuleb pöördumise aluseks olevad väited ümber lükata toetudes kas sama dokumendi teistele punktidele või mõnele muule rahvusvahelisele lepingule, mis on ülimuslik kõne all oleva lepingu suhtes. MTÜ ootab järgmiselt istungilt sisulist arutelu.
WHO uued lepingud vajavad kõrgendatud valvsust liikmesriikidelt ka seetõttu, et koroonakriisis minetas organisatsioon oma soovitustes varasema teaduspõhise lähenemise.[4][5] WHO sobivus tsentraalse tervisekriisi koordineerijana on tänasel päeval äärmiselt küsitav.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased koondab üle 60 erineva spetsialisti. Oluline on märkida, et MTÜ koondab ja esindab ka neid, kes ei julge repressioonide kartuses oma nimega rääkida.
[3]Märgukiri: WHO lepingute arutelu Riigikogu EL asjade komisjonis ebaõnnestus – sisulise diskussiooni asemel püüti marginaliseerida nii teemat kui petitsiooni algatajaid,.MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, 15.03.24
Adressaat: Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed
Teadmiseks: EV õiguskantsler, Sotsiaalministeerium, Immunoprofülaktika ekspertkomisjon, Terviseamet, Ravimiamet, Tervisekassa, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Teadusnõukoda, EV peaminister, EV President
Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Sisu: Märgukiri
Kokkuvõte
Riigikogu EL asjade komisjon (ELAK) arutas 16. veebruaril pöördumist, mille algatas MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased.
Istungil osaleda soovinud pöördumise algatajaid ei lubatud arutelule.
Pöördumise sisulise ja faktitäpse käsitluse asemel räägiti istungil kõrvalistel teemadel – mh vene propagandast, infooperatsioonidest, vandenõuteooriatest jne – püüdes jätta eksitavat muljet, justkui oleks sel mingi seos Eesti arstide ja teadlaste ühinguga.
Pöördumise mustamiseks kasutati paljasõnalisi väiteid, toomata nende toetuseks ühtki punkti WHO lepingutes või nende mustandites.
ELAKi esimehe Liisa Pakosta (Eesti 200) poolt juhitud arutelus kasutati ebaausaid tühistamisvõtteid.
Istungit juhatanud Liisa Pakosta ja tema poolt esinema kutsutud isikud ei lükanud faktipõhiselt ümber ühtegi väidet Ühinenud Meedikute ja Teadlaste pöördumises.
Sisuliste argumentide puuduses keskenduti pöördumise algatajate mustamisele nende selja taga, andmata neile võimalust faktitäpselt oma pöördumist põhjendada.
Pöördumise teksti ei kuvatud kordagi ekraanile ligi 2,5-tunnise arutelu ajal.
ELAKi liige Anti Poolamets ei saanud sõna, et käsitleda detailselt WHO lepingutes või nende mustandites sisalduvaid probleemseid punkte.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased taotleb uut arutelu, milles saaksid osaleda pöördumise algatajad ja mille toimumisest teavitatakse osapooli vähemalt 7 tööpäeva ette.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased saatis 29. novembril Eesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele märgukirja[i] palvega mitte nõustuda WHO Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute[ii] jõustumise lühendatud tähtajaga. Märgukirjas paluti valitsuse esindajal saata WHO peadirektorile teade tähtaja lühendamise tagasilükkamise kohta hiljemalt 30. novembril 2023.
Koos märgukirjaga saadeti Riigikokku ka rahvaalgatus, mis kogus üheksa päevaga 6234 toetusallkirja.[iii] Pöördumises kutsuti koostööle: “Võtame Eesti riigile lisaaega, et nimetatud dokument koos juristide, inimõiguste spetsialistide, arstide ja teadlastega läbi töötada.“
ELAK pidi arutama pöördumist 16. veebruaril Saaremaal. Kui teistele istungil esinejatele saadeti kutse 6. veebruaril, siis pöördumise algatajaid teavitati alles 10. veebruaril ehk vaid neli tööpäeva enne istungi toimumist. See on kõnekas, pidades silmas asjaolu, et istung toimus Saaremaal.
Vastasime kirjalikult, et soovime osaleda kolme esindajaga ja kokku 20 min ettekandega:
„Meie poolt osalevad virtuaalselt:
Pille Javed, Rahvatervise spetsialist, Helen Lasn, MD, PhD, Philipp Kruse, jurist.“
Sellest keelduti. Arutelul lubati osaleda vaid ühel esindajal 6 min ettekandega. Valisime selleks 25-aastase staažiga Šveitsi juristi Philipp Kruse, kes on rahvusvaheliselt tuntud spetsialist WHO lepingute teemal, sest eeldasime, et arutelul toimub sisuline diskussioon pöördumise aluseks olnud WHO dokumentide teemal. Meie eesmärk oli saada ja/või anda võimalikult täpsed vastused istungil tekkida võivatele rahvusvahelist õigust puudutavatele küsimustele. Pealegi oludes, kus kõnealuste dokumentide ametlikud tõlked eesti keeles puuduvad. Me ei osanud ette näha, et istungil räägitakse vene propagandast, infooperatsioonidest, vandenõuteooriatest ja muudest rahvaalgatusega mitte seotud teemadest ning tagatipuks tegeletakse pöördumise algatajate halvustamisega nende selja taga.
Ka eeldasime, et ELAKi liikmed, olles seotud rahvusvahelise tööga, valdavad inglise keelt. Olime sunnitud tuginema eeldustele, sest meid ei teavitatud enne istungit selle pikkusest, formaadist, keelest ega ka teistest osalejatest. Seda isegi mitte peale meie kirjalikku küsimust. Samas on ELAKi pressiteates, mida meile ei saadetud, välja toodud, et istungile on rääkima kutsutud pöördumise esindajad (mitte esindaja).[iv]
Paljasõnalised väited, demagoogia ja valed
Istungil kõlanud ebatõesete väidete ja ebaeetiliste demagoogiavõtete piinlikuks näiteks on tsitaat Liisa Pakosta sõnavõtust:
“Vahepeal saab igaüks oma peaga mõelda, et miks mitte ükski Eesti õigusteadlane ei olnud valmis ühelgi moel kommenteerima avalikku pöördumist väidetavatest WHO sunnimeetmetest, miks tuli avaldajatel leida see ettekandja Šveitsist, isegi väljaspoolt Euroopa Liitu, miks ettekandja ei esitanud ühtki fakti, vaid rääkis lihtsalt üldsõnaliselt, kuidas kohe võetakse Eestilt suveräänsus ära ja lõppeb inimõiguste austamine”.[v]
Liisa Pakosta repliik on oma inetuses suisa koomiline, arvestades et:
meie esindajatel – Helen Lasnil ja Pille Javedil – ei lubatud istungil osaleda;
olime saatnud ELAKile enne istungit Philipp Kruse põhjaliku inglisekeelse ettekande, mille 72 slaidi lahkasid detailselt WHO dokumentidega kaasnevaid ohte;
Pakosta piiras Kruse sõnavõtu viiele minutile, mis välistas keerulise teema detailse käsitluse;
Pakosta ise võttis korduvalt sõna ilma ajalise piiranguta (kokku ca 30 min istungist), käsitlemata seejuures faktitäpselt ühtki pöördumise väidet;
Krusele ei esitatud ühtegi küsimust ega täpsustust.
Pakosta valmistas aruteluks ette kasutades ka tehisaru ChatGPT abi. Oma küsimusele: “Kuidas on niisugune lugu juhtunud, et Eestis on tehtud kollektiivne pöördumine, mille tekst on väga sarnane kollektiivsetele pöördumistele teistes riikides?” sai Pakosta järgmise vastuse: “Ehk siis tehistaibu andmetel on tõenäoliselt tegemist koordineeritud infooperatsiooniga”.
Samal ajal näitas Pakosta ettekande slaidi pealkirjaga:
“VENE PROPAGANDA, valeinfo ja mõjutustegevus.”
Tegelikkuses on MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased töötanud ilma välismaise rahastuseta. Ühingu arstid ja teadlased on töötanud vabatahtlikuna, südametunnistuse ajendil, soovist ühiskonda teadmistepõhiselt aidata. Ühingu liikmed pole saanud oma töö eest tasu.
Selline pahasoovlik ja eksitav avaliku arvamuse mõjutamine istungi juhataja poolt jättis mulje, et hoopis antud istungi näol oli tegu infooperatsiooniga, mille eesmärk oli halvustada pöördumist ja selle algatajaid.
Asjaolule, et Eesti meedikute ja teadlaste petitsioon sarnaneb teistes riikides koostatud pöördumistele, on lihtne põhjus, mille taipamiseks pole tehisaru vaja. Piisab lihtsast loogikast – nimelt sisaldas pöördumine arvukaid otsetsitaate WHO dokumentidest, mille sisu peabki jääma samaks erinevatesse keeltesse tõlgituna.
WHO Eesti esinduse juht Kristina Köhler väitis, et pöördumise väited ei vasta tõele, suutmata tuua selle tõestuseks ühtki viidet. Pöördumise mustamiseks kasutati istungil paljasõnalisi väiteid, nagu “see on lausvale”, toomata nende toetuseks ühtki punkti WHO lepingutes või nende mustandites. Selline väitluskultuur ei tee au selle viljelejale ning oleks erapooletu komisjoni esimehe pannud küsima täpsustavaid viiteid ja põhjendusi toodud väidetele. Kui meie pöördumises esitatu oli tõesti vale, oleks WHO Eesti esinduse juht ka kerge vaevaga need viited leidnud.
Lisaks peeti istungit juhatanud ELAKi esimehe Liisa Pakosta palvel mitu ettekannet, mis polnud seotud pöördumise ega WHO-ga. Teistel teemadel tehtud ettekandeid võis olla huvitav kuulata, ent miks planeeriti need istungile, mis pidi arutama WHO-teemalist pöördumist, mille algatajapoolse ettekande pidi ajapuudusel piirama 5 min pikkuseks sõnavõtuks?
Miks tellis Pakosta Kaitseväe peastaabilt ettekande vene propaganda ja valeinfo teemal? Ja miks kutsus Pakosta kommunikatsiooniekspert Ilmar Raagi rääkima vandenõuteooriatest?
Kui koosolek oli väldanud juba üks tund ja 47 minutit esitas ELAKi liige Arvo Aller kriitilise küsimuse – miks ei arutatud istungil konkreetset pöördumist ja selles osutatud punkte WHO dokumentides? Miks ei kuvatud arutelu ajal kordagi ekraanile taustaks rahvaalgatuse sisu? Aller tõi esile, et ettekandeid on olnud huvitav kuulata, ent need pole olnud kuidagi seotud rahvaalgatuse sisuga. Aller tundis muret, kas algatajad ikka olid arutelule kutsutud?
Pakosta vastas, et pöördumise algatajad olid kutsutud, kuigi tegelikult oli algatajate osalemine piiratud – lubati osaleda vaid ühel esindajal. Lisaks rääkis Pakosta, et kõigile oli ootamatu, et Philipp Kruse ettekanne oli inglisekeelne (kuigi ettekanne oli ette saadetud ja Pakosta kinnitas selle kättesaamist). Kirjavahetusest istungil osalejatega selgus, et Kruse nime ei osatud kellegagi seostada ja arvati koguni, et istungile on sisse häkitud.
Otsustajad väldivad WHO lepingutega seotud teemade käsitlemist
Asjaolu, et arutelus osalejad olid üllatunud inglisekeelset ettekannet kuulates ega osanud Philipp Kruse nime millegagi seostada, paljastab olulise probleemi. Nimelt käis Philipp Kruse hiljuti (21.11.2023) Eestis ja esines põhjaliku ettekandega WCH Estonia korraldatud pressikonverentsil, kuhu said kutse mitmed riigi juhtimisega seotud institutsioonid ja isikud, sealhulgas ELAKi istungil osalenud Irja Lutsar, Liisa Pakosta ja Riina Sikkut. Irja Lutsaril paluti ka esineda ettekandega ja osaleda vestluspaneelis. Lisaks saadeti kutse konverentsil osalemiseks ka teistele riigikogu liikmetele, Vabariigi Presidendile, õiguskantslerile, peaministrile, sotsiaalministrile, kaitseministrile, justiitsministrile, sotsiaalministeeriumile, kaitseministeeriumile ja justiitsministeeriumile. Konverents, mis oli ühtlasi Eesti esimene avalik arutelu WHO lepingumuudatuste teemal, pakkus hea võimaluse ametnikele ja poliitikutele tutvustada inimestele muudatuste eesmärki. Paraku võtsid kutse vastu vaid mõned opositsiooni kuuluvad riigikogu liikmed, kelle seast tegi ettekande Anti Poolamets.
Kõigile kutsutud inimestele ja asutustele saadeti WCH Estonia poolt nii Philipp Kruse kui ka dr Meryl Nass’i ettekanded koos eestikeelse tõlkega järelvaatamiseks. Asjaolu, et Philipp Kruse nimi oli istungil osalejatele (va Anti Poolametsale) täiesti tundmatu, näitab seda, et kas aruteluks pole üldse ette valmistatud või siis on tegu sihiliku ignorantsiga.
Konverentsil rääkis Philipp Kruse detailselt WHO tervise-eeskirjade muudatuste ning uue pandeemialeppe ohtudest.[vi]
Dr Meryl Nass, 37 aasta pikkuse staažiga sisehaiguste arst ja bioloogilise sõja ekspert USA-st, rääkis WHO ja teiste organisatsioonide võtetest pandeemiate planeerimisel ning võimuhaaramise plaanidest.[vii] Palume ELAKi liikmetel ja ka teistel arutelus osalejatel tutvuda nende ettekannetega. Vaid informeeritult saame teha tarku ja tasakaalukaid otsuseid enese, oma lähedaste ja meie riigi kodanike tervise teemal.
Philipp Kruse ja Euroopa Parlamendi liige Rob Roos esinesid ettekandega WHO lepingutega seotud ohtude teemal USA senaator Ron Johnsoni ümarlaual 27. veebruaril.[viii] Ühe punktina käsitleti ka seda, kas WHO poolt seatud ettekirjutused oleksid liikmesriikidele siduvad või mitte pärast nende ratifitseerimist liikmesriikide parlamentides.
Vaja on uut istungit kollektiivse pöördumise sisuliseks aruteluks
Soovisime 16. veebruari istungil osaleda kolme esindajaga, ent seda ei lubatud. Oleksime peatanud Kruse ettekande levi- ja heliprobleemide tõttu juba esimesel minutil ja võtnud sõnajärje üle. Samuti oleksime aidanud tõlkega Krusel osaleda arutelus, millest ta tõlke puudumise tõttu osa võtta ei saanud.
Kuigi rahvaalgatusi käsitlevate riigikogu komisjonide istungite näol on tegu pigem formaalsusega (sisulist mõju pole neil paraku seni olnud), on neis vähemasti võimaldatud algatajatel oma seisukohtade väljendamine ning mitme esindaja osalemine. Näiteks laste Covid-19 vaktsineerimist puudutaval istungil RK sotsiaalkomisjonis võimaldati virtuaalselt osaleda kolmel algataja esindajal ja ettekandeks anti 20 min.[ix]
Võiks eeldada, et kollektiivse pöördumise aruteluks kutsutakse ühe laua taha nii selle koostajad kui ka antud teemal kaasa rääkida soovivad eksperdid. See võiks olla nii demokraatlikus riigis, mida esindavad ausameelsed poliitikud, eriti kui kõne all on soov usaldust taastada, nagu mainis oma sõnavõtus terviseminister Riina Sikkut. ELAKi istung kujunes aga sisuliselt algatajaid halvustavaks infooperatsiooniks. Kuivõrd istung ebaõnnestus täielikult, tuleb see korraldada uuesti.
Taotleme uut ELAKi istungit või teemat olulise riikliku küsimusena käsitlevat Riigikogu istungit:
a) milles saavad osaleda vähemalt kolm esindajat, et lisaks pöördumise algatajatele oleks võimalik kaasata ka rahvusvahelisi eksperte;
b) milles toimub sisuline ja teemat puudutav arutelu;
c) mille toimumisest teavitatakse osapooli vähemalt seitse tööpäeva ette;
d) mis toimuks hiljemalt aprilli lõpus (2024).
Ühtlasi palume istungi korraldajal silmas pidada, et kollektiivne pöördumine põhineb konkreetsel rahvusvahelisel dokumendil, kus tuuakse välja punktid, mis võivad olla ohuks meie riigi autonoomsetele otsustele ja põhiseaduslikule korrale. Olgugi et hetkel on tegu dokumendi tööversiooniga, tuleb pöördumise aluseks olevad väited ümber lükata toetudes kas sama dokumendi teistele punktidele või mõnele muule rahvusvahelisele lepingule, mis on ülimuslik kõne all oleva lepingu suhtes. Ametnikele, kes vastutavad meie riigi ja rahva käekäigu eest, peaks see olema lihtne. Ootame järgmiselt istungilt sisulist arutelu.
Lisaküsimustena soovime teada, kas ja millal avalikustatakse WHO tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu eestikeelsed versioonid rahvale tutvumiseks ja avalikuks aruteluks? Või plaanib Eesti minna Maailma Terviseassambleele dokumentide vastuvõtmise üle hääletama ilma eestikeelsete tõlgete eelneva avaldamiseta?
Lugupidamisega, MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased nimel juhatuse ja nõukogu liikmed Helen Lasn Tiia Liivalaid Kaari Saarma Joona Sõsa Pille Varmann
[v] WHO pandeemialeppest. ELAKi avaliku istungi salvestus. 16.02.2024.
[vi] Pressikonverents “Millised on WHO lepingute ohud Eestile?”. Philipp Kruse ettekanne. Tallinn 21.11.2023
[vii] Pressikonverents “Millised on WHO lepingute ohud Eestile?”. Dr Meryl Nass’i ettekanne. Tallinn 21.11.2023
[viii] Rob Roos, (Member of the European Parliament) and Philipp Kruse, (Swiss lawyer) shared important information about the World Health Organization with Senator Ron Johnson and the world. James Roguski Substack. 27.02.2024
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased eesmärk on aidata kaasa teadlike valikute tegemisele riiklikus tervishoiukorralduses. Ühing saatis 16. veebruaril Riigikogu kandidaatidele küsitluse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) plaanitavate muudatuste kohta Rahvusvahelistes Tervise-eeskirjades (IHR – International Health Regulations) [1]. Küsitlusega [2] sooviti välja selgitada, milline on kandidaatide arvamus muudatusettepanekuid sisaldavas dokumendis kajastatud kümne olulisema murekoha osas, mis tooksid jõustumise korral kaasa suuri põhimõttelisi ümberkorraldusi WHO ja selle liikmesriikide õigustes ning kohustustes.
Küsitlusele vastas 133 kandidaati, kellest 116 (87,2%) ei olnud IHR-muudatustega nõus ja hääletaksid sellisel kujul muudatuste vastu. 14 küsitluse täitjat jättis sellele küsimusele vastamata ning muudatustega olid nõus kolm vastajat. Tulemused erakondade lõikes on esitatud tabelis [3]. Mainimist väärib, et muudatustega mittenõustunud kandidaate leidus kõikides erakondades.
Küsitluse avas 47,9% ja küsimustele vastas 14,2% adressaatidest. Ühelt poolt võib madala osalusprotsendi taga olla teema sensitiivsus. Teisalt võis nii küsitluse avanute kui sellele vastanute arvu mõjutada kaaskiri ja selles inimliku eksituse tõttu sisaldunud vastama survestav lause. Ehkki täpsustavas kirjas vabandasime eksimuse pärast, saadud tulemuste põhjal nii või teisiti üldistusi teha ei saa. Samas andis küsitlus meile võimaluse tulevasi saadikuid teemast informeerida ja ka mõningase teadmise, milliste erakondade kandidaadid on suurema tõenäosusega valmis WHO tervise-eeskirjade teemaga tegelema.
WHO plaanib teha põhimõttelisi muudatusi terviseriskide juhtimisel ja vähendada oluliselt liikmesriikide suveräänsust ülemaailmses tervishoiukorralduses. Uued reeglid laiendaksid WHO volituste ulatust kõikide rahvatervise riskideni ning dokument plaanitakse teha osalisriikidele juriidiliselt siduvaks. Näiteks rahvatervise hädaolukorra (sh potentsiaalse ohu) korral otsustaks WHO peadirektor, millega on tegemist ja seda ka juhul, kui Eesti riik ise määratleb olukorda teisiti. Murettekitav on ka see, et IHR muudatuste jõustumisel saaks WHO endale õiguse määrata, milline info ja millised teadusuuringud on ebausaldusväärsed. Eesti kui liikmesriik kohustuks piirama ebausaldusväärseks kuulutatud info levikut meedias, sotsiaalmeedias ja mujal.
Kuigi eeskirjad on alles väljatöötamise järgus, teeb meid murelikuks, millised mõtted on dokumenti jõudnud. Eesti on enda õiguse eeskirjade muudatuste osas kaasa rääkida andnud Euroopa Komisjonile. Paraku ei ole seni näha, et riikide poolt dokumenti lisatud ettepanekud või Kontrollikomitee (Review Committee) arvamused [4] plaanitavaid muudatusi oluliselt mõjutaksid.
