Kuupäev: 11. märtsil 2026
Adressaat: EV õiguskantsler
Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise
Pöördume Teie poole seoses nakkushaiguste ennetuse ja tõrje seaduse (NETS)[1] eelnõuga. Olete korduvalt rõhutanud, et põhiseadus kehtib ka kriisis ning et vabadus on reegel, piirang aga erand. Põhjendada tuleb piirangute vältimatut vajalikkust ja mõõdupärasust, mitte vabaduse säilimist. Seoses NETSi muudatustega palume Teil hinnata, kas seadusandlik raamistik säilitab põhiseadusliku tasakaalu olukorras, kus avalik arvamus võib olla moraalselt laetud ning surve kiireteks ja näiliselt otsustavateks meetmeteks tugev.
Palume tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele:
- Kas seaduse sätted on piisavalt täpsed ega anna täitevvõimule määratlemata ulatuses kaalutlusruumi põhiõiguste piiramiseks?
- Kas kehaline puutumatus ja enesemääramisõigus on seaduses piisavalt tagatud?
- Kas regulatsioon arvestab südametunnistuse ja usuvabaduse kaitset olukorras, kus meditsiinilised sekkumised võivad olla isiku veendumustega vastuolus?
- Kas seadus loob mehhanismid, mis tagavad erapooletu ja teaduspõhise ekspertiisi, vältides olukorda, kus teadlased ja ametnikud surutakse vaikimise nõiaringi?
Kehtivas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses on põhiõigusi intensiivselt riivavad meetmed seotud peamiselt eriti ohtlike nakkushaiguste juhtudega. Tahtest olenematut ravi võib kohaldada kohtu määruseta siis, kui nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. Uue eelnõu kohaselt aga võib tahtest olenematut ravi ilma kohtumääruseta kohaldada, kui isikul on arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud ohtlik nakkushaigus või tuberkuloos, sõltumata haigustunnuste esinemisest, ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. Selline lahendus ei taga, et isikuvabaduse ja kehalise puutumatuse piirangud oleksid erandlikud, õigustatud teiste ohutuse kaitseks ning allutatud sõltumatule õiguskontrollile.
Kavandatav eelnõu lihtsustab isikuvabaduse ja kehalise puutumatuse riivet laiendades samal ajal oluliselt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje mõistete ulatust. Oleme mures, et plaanitavad regulatsioonid võivad kriisiolukorras anda täitevvõimule ülemäärase voli. Palume kaaluda eelnõud järgmiste vaatenurkade valguses:
- Sotsiaalpsühholoogia klassikalised uuringud näitavad, et inimeste otsuseid võivad märkimisväärselt mõjutada autoriteet, grupisurve ja tajutud avalik arvamus. Solomon Aschi konformsuse eksperiment[2] tõestas, et inimesed võivad grupi surve all eitada isegi oma silmaga nähtavat fakti. Stanley Milgrami kuulekuskatse[3] näitas omakorda, et suur osa inimesi on valmis tegutsema vastuolus oma moraalsete tõekspidamistega, kui seda nõuab autoriteet. Philip Zimbardo Stanfordi vanglaeksperiment[4] demonstreeris, kui kiiresti võivad institutsionaalsed rollid ja võimusuhted muuta inimeste käitumist ning viia olukordadeni, kus üksikisiku autonoomia ja väärikus seatakse ohtu. Elisabeth Noelle-Neumanni vaikimise spiraali teooria[5] selgitab, kuidas tajutud avalik arvamus võib sundida inimesi oma tegelikke seisukohti varjama, mis omakorda moonutab ühiskondlikku arutelu.
Need teadmised rõhutavad, et demokraatlikus õigusriigis peab seadusandja olema eriti ettevaatlik meetmete suhtes, mis võivad suurendada institutsionaalset survet inimese kehalise enesemääramisõiguse üle otsustamisel. Kehaline puutumatus ja autonoomia ei ole pelgalt individuaalsed õigused, vaid ka kaitsemehhanismid olukordades, kus sotsiaalne või institutsionaalne surve võib mõjutada inimese tegelikku vaba tahet. Seetõttu on oluline, et igaühele jääks õigus otsustada oma keha puudutavate meditsiiniliste sekkumiste üle vabalt, informeeritult ja ilma otsese või kaudse sunnita. Selline lähenemine aitab säilitada nii inimväärikuse kui ka usalduse riigi institutsioonide vastu.
- Teaduslikult on tõestatud, et negatiivne ootus ja uskumused ravimi osas (notseebo efekt)[6] võivad kaasa tuua reaalsed ja mõõdetavad muutused inimese tervislikus seisundis. See tähendab, et tahtevastane surve sooritada meditsiinilisi uuringuid, immuniseerimist või ennetavat ravi võivad kahjustada inimese tervist juba ainuüksi seetõttu, et inimene neid vabatahtlikult sooritada ei soovi.
- Vastavalt eelnõu terminile (§ 3 lg1 p12) hõlmab nakkushaiguste ennetamine ka immuniseerimist. See oluline muudatus seob vaktsineerimise seaduse ennetusmeetmete raamistikuga. Teadusuuringute valguses võivad aga immuniseerimisel kasutatavad preparaadid kaasa tuua olulise kahju nii üksikisiku tervise[7] [8] kui riigi tasandil.[9] Kas riik tohib survestada immuniseerimisel kasutatavate ravimite manustamist, kui ajalooliselt on tõestatud sarnaste meetmete kasutamisel saadud kahju?
- Vastavalt eelnõule (§ 3 lg1 p9) on nakkushaige isik, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus, sõltumata haigustunnuste esinemisest. Kui “tunnustatud meetodiks” nakkushaiguse diagnoosimisel on üksnes PCR test ilma kliinilise pildita (haigustunnuste esinemine), võib vastavalt teaduskirjandusele osutuda nakkushaigeteks suur hulk elanikkonnast, kellel reaalselt nii nakkushaigus kui nakkusoht puuduvad. Eelretsenseeritud artiklis käsitletud uuring,[10] mis analüüsis varajase COVID-19 pandeemia perioodil PCR testi positiivseid tulemusi, leidis, et umbes 14% PCR-positiivsetest tulemustest esindas tõelist infektsiooni ehk nakatumist tegelikult SARS-CoV-2-ga. PCR testi tulemuste tõlgendamisel toetutakse Ct piirväärtustele. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt heaks kiidetud Thermo Fisher’ reaktiivide juhendi[11] kohaselt (lk 68) loetakse positiivseks tulemus, mis saadud Ct = 37 või alla selle. Varasema teaduskirjanduse põhjal aga peetakse Ct > 30 saadud tulemust selliseks, kus nakkusohu tegelik tõenäosus on kas väike või väga väike, mõnede publikatsioonide hinnangul praktiliselt null.[12] Täpsemalt meie 25.02.2026 avalikus selgitustaotluses.[13]
- Nakkuskahtlane isik (§ 3 lg1 p14) on isik, kelle puhul on alust arvata, et ta on nakkustekitajaga kokku puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole veel diagnoositud nakkushaigust ega tõendatud nakkusohtlikkust. Sellele definitsioonile vastab hooajalise ülemiste hingamisteede nakkushaiguse puhangu korral väga suur osa eesti populatsioonist. Eelnõu kohaselt võib nakkuskahtlasele isikule rakendada kohustuslikku testimist nakkushaiguse diagnoosimiseks. Kui testina kasutatakse sarnaselt COVID-19 diagnoosimisega PCR testi, mille tõlgenduskriteeriumid ei vasta reaalsusele, võib eelnõu kohaselt ka näiteks tahtest olenematut ravi rakendada juhtudel, kus selleks puudub sisuline, teaduslik alus.
- Nakkushaigus loetakse ohtlikuks (§ 3 lg2 p2), kui see vastab vähemalt ühele tunnustest, muu hulgas: haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oht tervishoiusüsteemi toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse osutamisele.
Kui nakkushaiguse levimuse hindamiseks rakendatakse ulatuslikku testimist ka nende isikute seas, kellel puudub haiguse kliiniline pilt (nagu toimus COVID-19 kriisi ajal), võib testitulemuste ebaadekvaatse tõlgenduse tõttu kujuneda olukord, kus nakkusoht hinnatakse tegelikkusest oluliselt suuremaks. Sellisel juhul võib suhteliselt madala tegeliku ohutasemega nakkushaigus klassifitseeruda ohtlikuks, mis omakorda võib käivitada kogu nakkustõrje meetmete ahela (k.a. tahtest sõltumatu ravi). Nende meetmete hulka võivad kuuluda nii kohustuslikud ennetusmeetmed kui ka piirangud, mille täitmata jätmise või viivitamise korral võib järgneda haldusvastutus.
Lisaks palume anda hinnang,
1) kas eelnõu ettevalmistamise ja kooskõlastamise protsess vastas sisulise kaasamise põhimõtetele;
2) kas eelnõu avalikustamise ja kooskõlastusringile saatmise vaheline aeg oli piisav:
- sisuliseks õiguslikuks ja teaduspõhiseks analüüsiks;
- võimaldamaks kaasata eri valdkondade eksperte ja teha sisuline analüüs eelmise pandeemia õppetundidest;
- laiapõhjaliseks avalikuks aruteluks, mis tugevdab otsuste legitiimsust.
Tuletame meelde, et 2022. aasta detsembris tekitas ühiskonnas märkimisväärset segadust kahe määruse muutmise eelnõu, millega sooviti muu hulgas anda kooliõele õigus vaktsineerida alaealist suulise nõusoleku alusel ka juhul, kui lapsevanem oli vaktsineerimisest kirjalikult keeldunud. See episood näitas selgelt, kuioluline on selliste tundlike muudatuste puhul varajane, läbipaistev ja sisuline dialoog asjakohaste osapooltega.
Te olete osutanud, et demokraatlikult valitud juhtidel on kohustus tegutseda põhiseaduse raamides isegi siis, kui hirm või viha avalikus ruumis nõuab kiireid lahendusi. Õigusriiklus ei tohi muutuda situatiivseks.
Palume kaaluda, kas kavandatav regulatsioon vastab põhiseaduse vaimule ja kirjatähele ning kas see tagab ka tulevikus tasakaalu rahvatervise kaitse ja individuaalsete põhiõiguste vahel.
Lugupidamisega
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Juhatuse liikmed
Aune Altmets
Kaari Saarma
Pille Varmann
info@meedikud-teadlased.ee
https://meedikud-teadlased.ee
[1] https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6cb755e1-4b44-4375-9fb5-083c46472fce
[2] Asch, S. E. (1951). Effects of group pressure upon the modification and distortion of judgments. In H. Guetzkow (Ed.), Groups, Leadership and Men. Pittsburgh: Carnegie Press.
[3] Milgram, S. (1963). Behavioral Study of Obedience. Journal of Abnormal and Social Psychology, 67(4), 371–378.
https://doi.org/10.1037/h0040525
[4] Zimbardo, P. G. (1973). On the ethics of intervention in human psychological research: With special reference to the Stanford Prison Experiment. Cognition, 2(2), 243–256.
[5] Noelle-Neumann, E. (1974). The Spiral of Silence: A Theory of Public Opinion. Journal of Communication, 24(2), 43–51. https://doi.org/10.1111/j.1460-2466.1974.tb00367.x
[6] Colloca L, Miller FG. The nocebo effect and its relevance for clinical practice. Psychosom Med. 2011 Sep;73(7):598-603. doi: 10.1097/PSY.0b013e3182294a50. Epub 2011 Aug 23. PMID: 21862825; PMCID: PMC3167012.
[7] Genomic Integration and Molecular Dysregulation in Aggressive Stage IV Bladder Cancer Following COVID-19 mRNA Vaccination
John A. Catanzaro , Nicolas Hulscher , Peter A. McCullough DOI: 10.23958/ijirms/vol10-i10/2130 · Pages: 380 – 386
Vol 10, Issue 10, (2025) ·· Published: Oct 05, 2025
[8] FDA Buries Data on Seriously Injured Child in Pfizer’s Covid-19 Clinical Trial. Aaron Siri, Oct 23, 2021. https://aaronsiri.substack.com/p/fda-buries-data-on-seriously-injured
[9] Lataster R. The causes of Australian excess deaths in 2021, and beyond: An ecological study considering COVID-19, the lockdowns, and the vaccines. International Journal of Risk & Safety in Medicine. 2026;0(0). doi:10.1177/09246479261426743
[10] Günther M, Rockenfeller R and Walach H (2025) A calibration of nucleic acid (PCR) by antibody (IgG) tests in Germany: the course of SARS-CoV-2 infections estimated. Front. Epidemiol. 5:1592629. doi: 10.3389/fepid.2025.1592629
[11] WHO Emergency Use Assessment SARS-CoV-2 IVDs PUBLIC REPORT. TaqPath COVID‑19 CE‑IVD RT‑PCR Kit. EUL Number: EUL 0525-156-00 https://extranet.who.int/prequal/sites/default/files/document_files/EUL_0525-156-00_TaqPathCOVID-19_CE-IVD%20RT-PCR-Kit_v4.0.pdf#:~:text=INSTRUCTIONS%20FOR%20USE,Catalog%20Number%20A48067
[12] Jaafar R et al. Correlation between 3790 qPCR positives and culture. Clin Infect Dis. 2021. DOI: 10.1093/cid/ciaa1491
[13] https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-selgitustaotlus-nakkushaiguste-ennetamise-ja-torje-seaduse-eelnou-teemal/