Kuupäev: 29. novembril 2023

Adressaat: Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed

Teadmiseks: Sotsiaalministeerium, EV õiguskantsler, Immunoprofülaktika ekspertkomisjon, Terviseamet, Ravimiamet, Tervisekassa, Riigikogu Sotsiaalkomisjon, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Teadusnõukoda, EV peaminister, EV President

Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased

Sisu: Märgukiri

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased on koostanud petitsiooni Eesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele palvega saata Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektorile teadaanne, et Eesti ei nõustu Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade (International Health Regulations, IHR) muudatusettepanekute jõustumise lühema tähtajaga. Petitsioon avalikustati 17. novembril platvormil rahvaalgatus.ee, allkirju hakati koguma 20. novembril. Tänaseks on sellele oma toetusallkirja andnud enam kui 6000 inimest. [1]

Oleme teadlikud, et 21. novembril 2023. a. saatsid 11 Riigikogu liiget WHO peadirektorile kirja, mis puudutas muu hulgas ka Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatusi. Parlamendiliikmete kiri pole piisav, et jõustumistähtaega Eestile pikendada. Seetõttu saadame käesoleva märgukirja, millega palume valitsuse esindajal saata WHO peadirektorile teade tähtaja lühendamise tagasilükkamise kohta hiljemalt 30. novembril 2023.

Meie hinnangul vajab Eesti lisaaega, et Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute mõju meie riigile koos juristide, inimõiguste spetsialistide, arstide ja teadlastega läbi töötada, sest teemal, mis puudutab Eesti riigi võimalikke kohustusi ja meetmeid tulevastes tervisekriisi olukordades, on siiani puudunud avalik diskussioon.

Muudatusettepanekute protsess on veel pooleli, kuid muudatusettepanekute jõustumine on juba kinnitatud WHO 75. assambleel 2022. a mais [2]. Oleme mitmete muudatusettepanekute vastu, sest leiame, et need ei ole kooskõlas EV põhiseadusega.

Kui Eesti riik saadab enne käesoleva aasta 1. detsembrit WHO peadirektorile lühivormis teate, et me ei nõustu Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade jõustumistähtaja lühendamisega, siis saab meie riik ühe aasta ajapikendust ja muudatusettepanekud hakkavad kehtima meile 12 kuu asemel 24 kuud pärast nende kinnitamist [2].

Muu hulgas on muudatusettepanekute dokumendis (artikkel 59 lõige 3) kirjas, et riik peab oma siseriiklikud seadused ja halduskorralduse täielikult kohandama nende eeskirjadega mitte hiljem kui 12 kuud pärast vastavate regulatsioonide jõustumist [2]. Võimalik, et tuleb küsida Riigikohtu hinnangut, kuidas kõne all olevates rahvusvahelistes eeskirjades toodud soovitused, kohustused ja nõuded suhestuvad EV põhiseadusega.

Muudatused on olnud avalikkusele nähtavad Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute dokumendis [3], mis pärineb WHO töögrupi teisest istungist 6. veebruaril 2023. Järgnevalt toome välja mõned muudatusettepanekute probleemkohad, mis vajavad põhjalikku diskussiooni.

1. Eelnevalt mittesiduvad nõuanded muutuvad siduvateks. Artiklis 1 on soovituse mõlemast definitsioonist maha tõmmatud „mittesiduv“. Senise soovituse muudab sisuliselt kohustuseks lõige 1 artikli 13A esimesest versioonist.

«Liikmesriigid tunnustavad WHO-d kui rahvusvahelise rahvatervisealase reageerimise juht- ja koordineerimisasutust rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra ajal ning kohustuvad järgima WHO soovitusi oma rahvusvahelises rahvatervisealases reageerimises.»

2. Artiklis 2, mis määratleb Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade eesmärgi ja reguleerimisala, on rahvatervise risk maha tõmmatud ja asendatud see olukorra kirjeldusega: «kõik riskid, millel on potentsiaal mõjutada rahvatervist.» Muudatusettepanek võimaldab ilma tegeliku ja sisulise tõsise riskita kuulutada välja rahvatervise hädaolukorra ja kehtestada ennetus-, kaitse- ja kontrollimeetmed praktiliselt ükskõik millisel ettekäändel. Sellisel kujul on võimatu kontrollida või peatada majanduspoliitiliste sidusgruppide huvidest tekitatud kunstlikke hädaohu olukordi, mille eesmärgiks võib olla diagnostiliste jm vahendite (nt testid, maskid), preventatiivsete (nt vaktsiinid) ja eksperimentaalsete ravimite turustamine ja müük.

3. Artikli 3 lõikes 1 on maha tõmmatud, et eeskirjade rakendamisel austatakse täielikult inimeste väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi. Selle asemel soovitakse lähtuda õigluse, kaasatuse ja sidususe põhimõtetetest.

«Käesolevate eeskirjade rakendamisel austatakse täielikult inimeste väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi, lähtutakse õigluse, kaasatuse, sidususe põhimõtetest ja kooskõlas liikmesriikide ühistest, kuid diferentseeritud kohustustest, võttes arvesse nende sotsiaalset ja majanduslikku arengut.»

Leiame, et rahvusvaheline õigusakt, mis ei austa täiel määral ja igas olukorras, k.a. rahvatervise kriisis inimeste väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi, on vastuolus EV põhiseadusega. Enne sellise õigusaktiga nõustumist on vajalik Riigikohtu poolne tagasiside, kas antud välisleping on EV põhiseadusega kooskõlas (PSJKS § 15 lõige 3) [4].

4. Artikli 18 lõikes 1 välja toodud soovituste nimekiri sisaldab nõuandeid, millest osa on hoiatavalt sarnased koroonakriisi ajal Hiinas kasutusele võetud karmide meetmetega. Loetelust leiab nõuandeid, mida kasutati Covid-19 kriisis ja mis on tänaseks tagantjärgi kohtulikult ebaseaduslikeks tunnistatud. Tuleviku tervisekriiside korral muutuksid legaalseks nii sundisolatsioon, sundvaktsineerimine kui sundravi.

«WHO poolt liikmesriikidele nende inimeste kohta antud soovitused võivad sisaldada järgmisi nõuandeid:

  • mingeid erilisi tervisekaitsemeetmeid ei soovitata;
  • vaadata läbi reisimise ajalugu mõjutatud piirkondades;
  • vaadata üle arstliku läbivaatuse ja laborianalüüside tõendid;
  • nõuda arstlikku läbivaatust;
  • vaadata üle tõendid vaktsineerimise või muu profülaktika kohta;
  • nõuda vaktsineerimist või muud profülaktikat;
  • viia kahtlustatavad isikud rahvatervise järelevalve alla;
  • rakendada karantiini või muid tervisekaitsemeetmeid kahtlustatavate isikute suhtes;
  • rakendada mõjutatud isikute isoleerimist ja vajadusel ravi;
  • rakendada kahtlustatavate või mõjutatud isikute kontaktide jälgimist;
  • keelata kahtlustatavate ja mõjutatud isikute sisenemine;
  • keelata mittemõjutatud isikute sisenemine mõjutatud piirkondadesse; ja
  • rakendada mõjutatud piirkondadest pärit isikutele väljumiskontrolli ja/või piiranguid.»

Kui rahvatervise riski olukorras erakorralise müügiloaga turule tulnud vaktsiinidel ja ravimitel puuduvad uuringud, mis võimaldaksid nende kasutamisest tulenevaid tegelikke riske hinnata (farmakokineetilised uuringud, mis näitavad tervikliku tootega toimuvaid protsesse kehas pärast selle manustamist; üldsuremuse näitajatega uuringud; uuringud, mis mõõdavad spetsiifilisi biomarkereid võimaldamaks avastada organite või organsüsteemide varajaseid kahjustusi), on tegemist katsetusjärgus ravimitega. EV põhiseaduse kohaselt (EV PS § 18) ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele [5].

5. Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra väljakuulutamisega ilma mõjuvate põhjusteta ja ilma vähimagi vastutuseta saab WHO meelevaldselt suure mõju liikmesriigi riigivõimude tegelikule toimimisele. Eesti Vabariigi riigivormi on valinud ja määratlenud meie riigi kodanikud. Seda ei saa muuta administratiivse korraldusega või rahva enesemääramise põhimõtet eiravate rahvusvaheliste lepingutega.

6. Artikli 44 lõike 1 punkti (h) ja lõike 2 punkti (e) kohaselt võtaksid liikmesriigid endale kohustuse jõustada WHO vaieldamatu õigus määratleda ainus lubatud globaalne tõde. Selline tõe- ja informatsioonimonopol on vastuolus demokraatiliku riigi teabe- ja arvamusvabadusega. Kui informatsiooni kontrolliga asutakase piirama teaduslikku debatti ja diskussiooni, võib see saada takistuseks ka teaduse arengule.

7. Artikli 44 lõike 2 punkt (c) sätestab kohustuse jagada pandeemiaid ja epideemiaid või muid kõrge riskiga olukordi põhjustada võivate patogeenide proove ning geneetilisi järjestusandmeid. Sellise info jagamine on otsene oht rahvatervisele kas tahtlike või tahtmatute info või proovide lekkimisjuhtumite näol.

Mitmete ametkondade ametlike aruannete, k. a. USA  Esindajatekoja väliskomisjoni (The House Foreign Affairs Committee Minority Staff) augustis 2021 uuendatud raporti kohaselt peetakse Covid-19 pandeemia kõige tõenäolisemaks tekkepõhjuseks SARS-CoV-2 viiruse või geneetiliselt manipuleeritud viiruse tahtmatut ringlusesse pääsemist Wuhani Instituudi viroloogialaborist [6].

Kokkuvõte

Meile teadaolevalt pole Eestis seni toimunud ühtegi eestikeelset avalikku arutelu WHO lepingute teemal. Käesoleva aasta 21. novembril toimus Tallinnas (inglisekeelne) pressikonverents [7], mis oli ühtlasi esimeseks avalikuks aruteluks WHO lepingute teemal. Märkimisväärne on asjaolu, et konverentsi korraldajaks ei olnud mitte meie terviseametkonnad, vaid vabaühendus MTÜ WCH Estonia. Õigusriigile oleks kohane sedavõrd olulise teema puhul algatada põhjalik sisuline arutelu Riigikogus. Avalik arutelu annaks ka valijatele aega seisukoha kujundamiseks ühiskonda tugevalt mõjutavate uute reeglite osas.

Ülemaailmne organisatsioon, mis koordineerib kriiside haldamist, on ka edaspidi vajalik, kuid autonoomne otsustusõigus peab jääma liikmesriikidele alles ja seda mitmel põhjusel. Koroonakriisis minetas WHO oma soovitustes nii terve mõistuse kui varasema teaduslikult konsensusliku lähenemise. Soovitame lugeda kriitilist analüüsi [8], mis toob välja mitmed olulised koroonakriisis tehtud vead. Paraku seni pole WHO oma vigu tunnistanud. WHO sobivus tsentraalse tervisekriisi koordineerijana koos otsustusõigusega, mida liikmesriikide tasandil tuleb rakendada, on tänasel päeval äärmiselt küsitav.

Me teame ajaloost, et tsentraalne võim kipub korrumpeeruma. Kuidas tagada, et majanduspoliitiliste sidusgruppide huvide toetamisel ei satuks ohtu Eesti rahva käekäik ja tervis? Ainus võimalus, et vältida kõrgel tasemel toimuva korruptsiooni mõju, on säilitada autonoomsus oma siseriiklikes otsustes. Me ei tohi seda käest anda. Oleme juba tunda saanud valusaid tagajärgi tulenevalt tsentraalselt sõlmitud ravimite ostulepingutest, mille tõttu oli Eesti sunnitud ostma ja hiljem hävitama Covid-19 vaktsiine kogustes, mida meie riik pole kunagi vajanud. Õppigem tehtud vigadest! Praegu on meil veel võimalus pidurdada protsessi, teemad läbi arutada ja vältida rutakatest otsustest või otsustamatusest põhjustatud võimalikke vigu.

Meie terviseministri või valitsuse esindaja poolt WHO-le enne 1. detsembrit 2023 saadetud loobumisavaldus selgitusega, et vajame rohkem aega sisuliseks analüüsiks seoses plaanitavate muudatustega, annaks meile 10 kuu asemel 18 kuud aega tulevastest muudatustest loobumiseks. Lisaks võimaldaks see pikendada muudatuste rakendumist pärast nende vastuvõtmist – 12 kuu asemel 24 kuud. Loobumisavaldus ei tähenda, et me ei saaks hiljem antud teemadel kaasa rääkida.

Võtame Eestile lisaaega, et Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute mõju põhjalikult analüüsida koos avaliku diskussiooniga.

Lugupidamisega,

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased nimel juhatuse ja nõukogu liikmed

Aune Altmets

Helen Lasn

Tiia Liivalaid

Kaari Saarma

Joona Sõsa

Pille Varmann

Viited:

[1] Ei WHO sunnimeetmete rakendamisele! MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, Kaari Saarma, Pille Varmann, Joona Sõsa, Tiia Liivalaid, Helen Lasn, 17.11.2023 https://rahvaalgatus.ee/initiatives/a1dc806b-f963-4e35-9df2-fecae468207e

[2] WHO Seventy-fifth World Health Assembly, Agenda item 16.2 28.May 2022 https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA75/A75_R12-en.pdf

[3] WHO Second Meeting of the Working Group on Amendments to the International Health Regulations (2005), Provisional agenda item 6. 6 February 2023 https://apps.who.int/gb/wgihr/pdf_files/wgihr2/A_WGIHR2_7-en.pdf

[4] Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS § 15 lõige 3) https://www.riigiteataja.ee/akt/PSJKS

[5] Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend – PS). https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002

[6] The House Foreign Affairs Committee Minority Staff. Origins-Of-Covid-19-Report. August 2021. https://foreignaffairs.house.gov/wp-content/uploads/2021/08/ORIGINS-OF-COVID-19-REPORT.pdf?fbclid=IwAR0w8FCuzNqFQF7D7HSLRFPFiGR8lDj2eML0I0MseN16FNFZLIw4nC7l1bU

[7] Pressikonverents “Millised on WHO lepingute ohud Eestile?” WCH Estonia, 21.11.2023 https://rumble.com/v3y1xtr-pressikonverents-millised-on-who-lepingute-ohud-eestile.html

[8] Glück, T.L. Analüüs: Kas koroonameetmed põhinesid teadusel? 2. osa, 12.09.2023 https://vabadused.ee/analuus-kas-koroonameetmed-pohinesid-teadusel-2-osa/