25. apr. 2023
PRESSITEADE
Tallinn, 25.04.2023
Laupäeval, 29. aprillil kell 9.30-18.00 toimub Tallinnas, Cinamon T1 IMAX saalis, konverents, kus rahvusvaheliselt tuntud arstid ja teadlased analüüsivad koroonakriisi. Analüüsitakse, mis läks õigesti, mis valesti ja mida tulevikus teisiti teha. “Täna on mitmed eksperdid tunnistanud, et pandeemia haldamine ja kommunikatsioon väljusid hea meditsiinieetika raamidest,” räägib perearst ja konverentsi üks korraldajatest, Helen Lasn.
Tema sõnul on kokkuvõtte tegemiseks ainuõige aeg. ,,Kui suudame oma erimeelsused unustada ja istuda koos ühise laua taha, saame edaspidi ühiskonna lõhestumist ning ulatuslikku majanduskahju vältida. Oluline on hoida nii inimesi kui ka ettevõtteid, kes inimestele tööd pakuvad. Ettevõtjatelt laekuvast maksurahast sõltuvad rahvale pakutavad teenused ja seega toob ettevõtjaid kahjustav tervisepoliitika kaasa otsese probleemi kogu Eesti rahvale.”
Konverentsil vastavad 11 eksperti kaheksast erinevast riigist olulistele küsimustele, millele ootab vastuseid kogu maailm. Kas massvaktsineerimine, maskid ja karmid piirangud oli õige taktika? Kas asutuste ja ettevõtete sulgemine andis soovitud tulemusi? Miks sureb inimesi pärast pandeemiat rohkem kui peaks? Kui suur oli aastatel 2020-2023 liigsuremus ja miks? Miks on vaktsiinide kõrvaltoimed tabuteema? Milline on tegelikult eetiline ja inimeste tervist toetav tervishoid?
Konverentsi eesmärk on viimaseid teadusuuringuid ja statistikat esitledes panna alus avalikuks aruteluks. See on hädavajalik, sest ühiskond vajab vastuseid ja põhjalikku analüüsi, et järgmine kriis meie riiki taas ära ei lõhuks.
Kuulama on oodatud on eelkõige arstid, teadlased, õpetajad, poliitikud, ettevõtjad, lapsevanemad ja üliõpilased. Ettekanded on üles ehitatud nii, et kõigile oleks arusaadav, hariv ja huvitav. Konverentsi ettekanded tõlgitakse sünkroonis eesti keelde. Ürituse lõpetab avatud diskussioon koos küsimuste vooruga.
Konverentsi korraldab MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, kuhu kuulub üle 50 erineva spetsialisti. Nende seas on teadlased, arstid, proviisorid ja meditsiiniõed. MTÜ eesmärk on edendada läbipaistvat, ausat, teaduspõhist ja eetilist meditsiini.
LISAINFO:
Helen Lasn, MD, PhD
Telefon: 55980494
E-mail: info@meedikud-teadlased.ee
Koduleht: https://tervisekonverents.ee/
—–
FOTOD: Järgnevalt lingilt allalaetavad fotod (6 tk) on lubatud kasutamiseks konverentsi kajastamisel hea meediatava raames järgides meediaeetika reegleid: https://we.tl/t-nkbfjMwiE0
Fotode valik sisaldab üht üldfotot ja lisaks viit fotot järgmiste esinejate kohta:
* Martin Neil, PhD, statistikateadlane, Londoni Queens Mary Ülikooli professor, Ühendkuningriik
* Silvia Behrendt, PhD, jurist, Austria
* Alexandra Henrion-Caude, PhD, geneetika teadlane, Prantsusmaa
* Jonathan Gilthorpe, PhD, molekulaarbioloogia professor, Rootsi
* Sven Román, MD, laste ja noorte psühhiaater, Rootsi
28. märts 2023
PRESSITEADE
“Tervisekriisist teadlaste ja arstide pilgu läbi” on konverents, kus esinevad kriisi lahendamisega lähedalt kokku puutunud teadlased ja arstid, kes kutsuvad lõhestunud ühiskonda ületama erimeelsuseid, et läbi teadusliku analüüsi panna kokku terviklik pilt toimunust. See on hädavajalik, et tulevikus samu vigu vältida.
Ettekanded võtavad kokku inimkonda viimastel aastatel räsinud pandeemia narratiivid – tulemused ja vastutusalad, selle mõju tervisele laiemalt, tervisepoliitika arengud, aga ka massvaktsineerimise mõju tervisele ja viiruse leviku ohjamisele.
“Täna on tunnistanud mitmed eksperdid, et pandeemia haldamine ja kommunikatsioon väljusid hea meditsiinieetika raamidest ning tuginedes olnule ja kogemustele, saab järgmisel korral paremini teha,” sõnas perearst ja konverentsi üks korraldajatest Helen Lasn, kelle missiooniks on kõrvaldada pingeid ühiskonnas, taastada inimeste psühholoogiline ja füüsiline tervis ning vältida tulevikus ühiskonda kahjustavaid otsuseid.
Peamine konverentsi eesmärk on tänase meditsiini, teaduse ja tervishoiu olukorra analüüsimine ning lahenduste leidmine – kuidas minna edasi, et teadus ja tervisekorraldus oleks taas inimest toetav ning eetiline. Ka tänased majandusprobleemid on tihedalt seotud töötajate tervisenäitajatega. Vaimse tervise probleemid ja depressioon on saavutanud enneolematult suured mõõtmed.
“Olulisem kui kunagi varem on teha järeldusi tõenäoliselt läbi aegade kõige ebaõnnestunuma meditsiinilise sekkumise põhjal,” märkis konverentsi üks kõnelejatest laste-ja noorte psühhiaater Sven Román. Talle on esmatähtis, et sajandivanune ja teaduslikult põhjendatud lähenemine oleks prioriteet ning tulevikus ei keelataks ära riskivaba ravi.
Pandeemia oleks justkui seljatatud, kuid siiski on WHO oma hetkearengukavas pööranud suure tähelepanu tuleviku pandeemiatele – millised võivad olla nende strateegiate tagajärjed tulevikus ning kas möödunu võib korduda. Jätkuvalt toimuvad nii WHO-s kui EL tasandil tervist puudutavad seadusemuudatused.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased (MTÜ ÜMT) toetab läbipaistvat, ausat, teaduspõhist ja eetilist meditsiini ning tahab anda oma panuse sellele tugineva poliitika kujundamisse. Ühendusega on liitunud nii arstid, proviisorid, meditsiiniõed kui teadlased, kellele on oluline aidata kaasa vaimse ja füüsilise tervise ning bioeetika põhimõtete teadvustamisele ühiskonnas.
Rahvusvaheline konverents toimub 29. aprillil Tallinnas, T1 keskuses Cinamon IMAX ruumes. Konverentsi kava ja teaduslikud ettekanded on laiapõhjalised ja üles ehitatud nii, et päeva sisu oleks hariv ja arusaadav kõigile. Nii on konverentsil osalema oodatud lisaks teadlastele ja arstidele ka poliitikud, õpetajad ja lapsevanemad.
Enriika Vunk
Konverentsi pressijuht
Kontakt: info@meedikud-teadlased.ee
Telefon: 5050545
*** LISAINFO:
Konverentsil esinevad, võtavad sõna ning jagavad oma kogemusi:
* Ann-Cathrin Engwall, PhD – Immunoloogia ja viroloogia teaduste doktor, Rootsi
* Sven Román, MD – laste ja noorte psühhiaater, Rootsi
* Jessica Rose – immunoloogia, biokeemia ja molekulaarbioloogia, Kanada
* Jonathan Gilthorpe, PhD – molekulaarbioloogia professor, Rootsi
* Alexandra Henrion-Caude, PhD – geneetika teadlane, Prantsusmaa
* Natalia Prego, MD – peremeditsiini- ja erakorralise meditsiini arst, Hispaania/Portugal
* Silvia Behrendt,PhD – jurist, Austria
* Viktoria Weinrank, MD – psühhoanalüütik, kehaterapeut, Soome/Eesti
* Tess Lawrie, MBBCh, PhD – teaduspõhise meditsiini konsultant, WHO endine töötaja, Inglismaa
Konverentsil on inglise-eesti ja hispaania-eesti/inglise sünkroontõlge.
Pääsmed on müügil piletikeskonnas Fienta: https://fienta.com/et/pandeemia-oppetunnid-teadlaste- ja-arstide-pilgu-labi
Konverentsi toimumist on võimalik toetada:
Saaja: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Konto nr: LHV EE58 7700 7710 0726 9270
Selgitus: Konverentsi toetus
10. märts 2023
10.03.2023.a PRESSITEADE
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased eesmärk on aidata kaasa teadlike valikute tegemisele riiklikus tervishoiukorralduses. Ühing saatis 16. veebruaril Riigikogu kandidaatidele küsitluse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) plaanitavate muudatuste kohta Rahvusvahelistes Tervise-eeskirjades (IHR – International Health Regulations) [1]. Küsitlusega [2] sooviti välja selgitada, milline on kandidaatide arvamus muudatusettepanekuid sisaldavas dokumendis kajastatud kümne olulisema murekoha osas, mis tooksid jõustumise korral kaasa suuri põhimõttelisi ümberkorraldusi WHO ja selle liikmesriikide õigustes ning kohustustes.
Küsitlusele vastas 133 kandidaati, kellest 116 (87,2%) ei olnud IHR-muudatustega nõus ja hääletaksid sellisel kujul muudatuste vastu. 14 küsitluse täitjat jättis sellele küsimusele vastamata ning muudatustega olid nõus kolm vastajat. Tulemused erakondade lõikes on esitatud tabelis [3]. Mainimist väärib, et muudatustega mittenõustunud kandidaate leidus kõikides erakondades.
Küsitluse avas 47,9% ja küsimustele vastas 14,2% adressaatidest. Ühelt poolt võib madala osalusprotsendi taga olla teema sensitiivsus. Teisalt võis nii küsitluse avanute kui sellele vastanute arvu mõjutada kaaskiri ja selles inimliku eksituse tõttu sisaldunud vastama survestav lause. Ehkki täpsustavas kirjas vabandasime eksimuse pärast, saadud tulemuste põhjal nii või teisiti üldistusi teha ei saa. Samas andis küsitlus meile võimaluse tulevasi saadikuid teemast informeerida ja ka mõningase teadmise, milliste erakondade kandidaadid on suurema tõenäosusega valmis WHO tervise-eeskirjade teemaga tegelema.
WHO plaanib teha põhimõttelisi muudatusi terviseriskide juhtimisel ja vähendada oluliselt liikmesriikide suveräänsust ülemaailmses tervishoiukorralduses. Uued reeglid laiendaksid WHO volituste ulatust kõikide rahvatervise riskideni ning dokument plaanitakse teha osalisriikidele juriidiliselt siduvaks. Näiteks rahvatervise hädaolukorra (sh potentsiaalse ohu) korral otsustaks WHO peadirektor, millega on tegemist ja seda ka juhul, kui Eesti riik ise määratleb olukorda teisiti. Murettekitav on ka see, et IHR muudatuste jõustumisel saaks WHO endale õiguse määrata, milline info ja millised teadusuuringud on ebausaldusväärsed. Eesti kui liikmesriik kohustuks piirama ebausaldusväärseks kuulutatud info levikut meedias, sotsiaalmeedias ja mujal.
Kuigi eeskirjad on alles väljatöötamise järgus, teeb meid murelikuks, millised mõtted on dokumenti jõudnud. Eesti on enda õiguse eeskirjade muudatuste osas kaasa rääkida andnud Euroopa Komisjonile. Paraku ei ole seni näha, et riikide poolt dokumenti lisatud ettepanekud või Kontrollikomitee (Review Committee) arvamused [4] plaanitavaid muudatusi oluliselt mõjutaksid.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Helen Lasn
Tel +372 5598 0494
Lisainfo e-mailiga: info@meedikud-teadlased.ee
[1] Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatuste dokument, 16.12.22 https://apps.who.int/gb/wgihr/pdf_files/wgihr1/WGIHR_Compilation-en.pdf
[2] Küsitlus https://kysitlus.eu/kysitlus/23-01010
[3] Küsitluse vastused https://kysitlus.eu/kysitlus/23-01010/tulemused
[4] Kontrollikomitee aruanne Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatuste kohta, 06.02.23 https://apps.who.int/gb/wgihr/pdf_files/wgihr2/A_WGIHR2_5-en.pdf
2. veebr. 2023
01.02.2023.a PRESSITEADE
Läinud aasta 7. detsembril saatis Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister ministeeriumidele kooskõlastamiseks sotsiaalministri 13.08.2010.a määruse nr 54 ning tervise- ja tööministri 02.03.2017.a määruse nr 9 muutmise eelnõu, millega sooviti muuhulgas anda kooliõdedele õiguse vaktsineerida alaealisi lapsi nende suulise nõusoleku alusel ka siis, kui lapsevanem on lapse vaktsineerimisest kirjalikult keeldunud, ning lisada Covid-19 vaktsiinid riiklikku immuniseerimiskavasse. Vastuseks sellele saatis MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased 1.veebruaril 2023.a Sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased hinnangul on eelnõu vastuolus ühiskonna bioeetilisiste kokkulepetega ning vajaks muutmist. Eelnõud sooviti vastu võtta kiirustatult, ilma laiapõhjalise ühiskondliku diskussioonita ning äärmiselt küsitaval teaduslikul alusel. Tuleb märkida, et eelnõus jäi määratlemata, millised on alaealise informeerituse ja otsuspädevuse alused, mis on ebaaus nii lapse kui ka kooliõele omistatud vastutuse seisukohalt. Ühiskonna sidususe aspektist on eriti problemaatiline riigi soov astuda lapse ning tema vanema vahele, lõhkudes seeläbi perekonnasuhteid ja rikkudes lapse turvatunnet. See oleks mõeldav ja lubatav ainult äärmises, individuaalses eriolukorras. Ent vaktsineerimine ei ole kunagi elupäästev ravi. Antud juhul asuks uus määrus alaealiselt nõudma pädevust küsimustes, milles isegi eri riikide tervisejuhid pole üksmeelele jõudnud.
Et vaktsineerimise teemal lõhenenud ühiskonda uuesti kokku tuua, on vaja mõista ka neid lapsevanemaid, kes keelduvad oma lapse vaktsineerimisest. Selle taga on tihti puudulik teave vaktsineerimise kohta ja/või varasem vaktsiinikahjustus. Selleks, et patsient saaks teha oma olukorras parima otsuse, peab tervishoiutöötaja andma talle otsuse tegemiseks vajalikku teavet (VõS §766 lg 1). Selleks, et lapsel ja vanemal oleks võimalik teha pädevaid otsuseid ja hinnata vaktsineerimise kasu ja riski suhet, on MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased koostanud vormi vähima vajaliku info kohta (VORM).
Üheselt kasutatav vorm, mis tugineb Õiguskantsleri Kantselei poolt välja antud lapspatsiendi teavitatud nõusoleku infolehele[i], võimaldab Terviseametil toetada terviseteenuse pakkujaid vajaliku infoga ning aitab taastada vanemate usaldust vaktsiinide ohutuse ja kvaliteedi suhtes.
Tähelepanekud seoses laste vaktsineerimisega:
1. Eelnõu muudatuste teemal pole toimunud ühiskondlikku diskussiooni.
2. Eelnõu seletuskiri sisaldab ebatõeseid ja teaduslikult põhjendamata väiteid.
3. Eelnõu sisu ja avalikkuses ilmunud sõnavõttude vahel on olulised vasturääkivused.
4. Määrused peavad olema kooskõlas seadusega ja kaitsma meie laste tervist.
5. Vastavalt seadusandlusele vastutab lapse tervise eest kuni 18-aastaseks saamiseni lapsevanem.
6. Lähtudes tõsiasjast, et lapse krooniliste haiguste ja allergiatega on kursis perearst ja lapsevanem, mitte kooliõde, tuleb selgelt määratleda, kes ja mismoodi vastutab võimalike vaktsiinitüsistuste tekkimise korral.
7. Erandlikud olukorrad, kus vanem keeldub lapse vaktsineerimisest, aga laps ise soovib seda, saab lahendada perearsti juures.
8. Kooliõele tuleb tagada töörahu ja ohutus.
9. Eelnõu lõhub perekonnasuhteid ja rikub seeläbi lapse turvatunnet ja heaolu.
10. Kool peab olema turvaline koht, kus laps saab keskenduda õpingutele ja eakaaslastega suhtlemisele.
11. Olukorras, kus isegi erinevate riikide terviseametid pole oma vaktsineerimissoovitustes üksmeelsed, on keeruline eeldada lapselt teadlikku vaktsineerimisotsust.
12. Nii last kui vanemat tuleks teavitada vaktsineerimisest vähemalt 1 kuu ette, edastades teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajaliku minimaalse informatsiooni (Teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajalik informatsioon) ja paludes neil anda kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul oma nõusoleku või keeldumise (Informeeritud vaktsineerimisotsust tõendav vorm).
13. Alaealise suuline nõusolek vaktsineerimiseks pole aktsepteeritav. Laps on kergesti mõjutatav teiste inimeste ja väliste olukordade poolt.
14. Laps on kaalutlusvõimeline siis, kui ta mõistab vaktsineerimise olemust ja tema ees seisvaid valikuid. Selleks peab lapsel olema piisavad teadmised füsioloogiast ja erinevatest haigusseisunditest. Alla 16-aastasel lapsel puuduvad vajalikud teadmised, et mõista vaktsineerimise kasu ja riski analüüsi. Vaktsineerimise puhul tuleb kaalutlusvõime kõne alla kõige varem alates 16. eluaastast. Seejuures tuleb arvestada, et kuni 18. aastani vastutab lapse tervis eest lapsevanem.
Tähelepanekud seoses plaaniga lisada Covid-19 vaktsiinid immuniseerimiskavasse:
15. Covid-19 vaktsiinide lisamine immuniseerimiskavasse ja seeläbi 34 miljoni euro kulutamine riigi eelarvest pole aastal 2023 põhjendatud.
16. Kuigi Covid-19 vaktsiinide lisamisega immuniseerimiskavasse ei plaanitud väidetavalt vaktsineerida koolides lapsi Covid-19 vastu, tuleb teadvustada, et tänasel päeval pole isegi eakatel võimalik Covid-19 vaktsiinidest kasu saada, rääkimata riskigrupi välisest populatsioonist.
17. Bivalentsete Covid-vaktsiinide kasutamine tuleks peatada, kuni on kogutud rohkem teadusandmeid nende ohutuse ja efektiivsuse kohta.
18. Riiklik vaktsiinipartiide kvaliteedikontroll aitaks taastada üldsuse usaldust vaktsiinide vastu.
19. Vaktsineerimise teemal on kampaaniate asemel vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.
20. Suurenenud usaldamatust saab taastada vaid ausa kommunikatsiooniga.
21. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja teadusnõukoja kõrvale tuleks luua sõltumatutest ekspertidest koosneva nõukogu, mis käivitab ühiskonnas täna puuduva avatud teaduspõhise diskussiooni riiklike tervist puudutavate soovituste osas. Nõukogu eesmärk on tekitada sild ühiskonna eri huvigruppide ja ametiasutuste vahele.
Sotsiaalministeeriumile edastatud dokumendid on täies mahus loetavad ja allalaetavad:
1. Selgitustaotlus: https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-selgitustaotlus-immuniseerimiskava-ja-koolides-vaktsineerimise-teemal/
2. LISA 2. Teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajalik informatsioon: https://meedikud-teadlased.ee/infomaterjalid/teavitatud-vaktsineerimisotsuseks-vajalik-informatsioon/
3. LISA 3. Informeeritud vaktsineerimisotsust tõendav vorm: https://meedikud-teadlased.ee/infomaterjalid/informeeritud-vaktsineerimisotsust-toendav-vorm/
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Kontaktisik: Helen Lasn
Kontakttelefon: 55980494
E-mail: info@meedikud-teadlased.ee
[i] Lapspatsiendi teavitatud nõusolek. Infoleht. Õiguskantsleri Kantselei 2019. https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapspatsiendi%20teavitatud%20n%C3%B5usolek%20%28infoleht%29.pdf
1. veebr. 2023
Vastavalt Eestis kehtivale riiklikule immuniseerimiskavale on meie lapsele……………………………………… (……… klassis, vanuses alates ……..) plaanis koolis teostada …………………………………………vastane kaitsesüst.
Selleks, et lapsevanem ja laps saaksid teha parima võimaliku otsuse lapse tervise osas, peab tervishoiutöötaja edastama otsuse tegemiseks vajaliku teabe (võlaõigusseadus, § 766 lg 1). Tegemist on meditsiinieetikast lähtuva hea tava ehk teavitatud või informeeritud nõusolekuga.
Kaalutlusvõime on seotud edastatud teabega. Raske on teha pädevaid otsuseid, kui ei vanemaid ega last ei ole asjakohaselt informeeritud. Tuginedes Õiguskantsleri Kantselei poolt väljatöötatud lapspatsiendi teavitatud nõusoleku infolehele[1] ja USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) soovitustele[2] selle kohta, millist infot tuleb lapsele ja tema vanematele selgitada võimaldamaks neil analüüsida võimalikku kasu ja riske, palume edastada kirjalikus vormis järgmise info:
A. MIDA PLAANITAKSE TEHA
A. 1. Immuniseerimiseks kasutatav vaktsiin.
A. 2 Vaktsiini annustamine ja manustamisviis.
B. MIKS SEDA TULEB TEHA
B. 1. Millise haiguse vastu vaktsineerimist teostatakse? Info haiguse kohta.
B. 2. Kui suur on haigestumise risk?
B. 3. Milline on haiguse riskigrupp?
C. MIS ON PROTSEDUURI VÕI RAVI PLAANITUD TULEMUS
C. 1. Mis on vaktsineerimise eesmärk (kas nakatumise vältimine, raske haiguse vältimine)?
C. 2. Milline on suhtelise riski vähenemine (RRR)* ehk vaktsiini efektiivsus?
C. 3. Milline on absoluutse riski vähenemine (ARR)** vaktsineerimise tulemusel?
D. MIS ON KAVANDATUD PROTSEDUURI VÕI RAVI KASU JA RISKID
D. 1. KASU
D. 1.1 Kaua kestab vaktsineerimisest tekkinud kaitse (selgitatud punktis C.1)?
D. 2. RISKID
D. 2.1 Millised on vaktsineerimisega seotud lühiajalised kõrvaltoimed (nii sagedased kui harva esinevad)?
D. 2.2 Millised on vaktsineerimisega seotud pikaajalised kõrvaltoimed (nii sagedased kui harva esinevad)?
E. MIS OLEKS ALTERNATIIVID, SEALHULGAS NENDE KASUD JA RISKID
E. 1. Kas ja kuidas on võimalik nakatumist vältida?
E. 2. Millised on varajase haiguse ravi efektiivsusandmed võrreldes vaktsineerimise efektiivsusandmetega?
F. MIS JUHTUB, KUI MIDAGI ETTE EI VÕETA
F. 1. Kui suur on lapse vanusegrupi tõenäosus vaktsineerimata jäämise korral sattuda haiguse
läbipõdemisel silmitsi raskete tagajärgedega (nagu hospitaliseerimine või surm)?
G. INFO VAKTSIINI KASUTUSLOA ALUSEKS OLEVA UURINGU KOHTA
G. 1. Tegemist ON/EI OLE randomiseeritud vaatleja suhtes pimendatud uuringuga.
G. 2. Pimendatud kontrollgrupp SÄILITATI/ EI SÄILITATUD uuringu lõpuni.
G. 3. Milline oli ohutusuuringu kestus ja millise aja jooksul kogutud ohutusandmeid ohutusprofiili
lõpp-analüüsis arvesse võeti?
G. 4. Kontrollgrupil KASUTATI/ EI KASUTATUD soolaplatseebot.
H. ANDMED, MIDA POLE UURITUD VÕI MIS EI OLE AVALIKUD
H. 1. Vaktsiin (terviklik lõpptoode) või selle koostisosad LÄBIVAD /EI LÄBI/ EI OLE UURITUD ajuverebarjääri.
H. 2. Vaktsiinil (terviklikul lõpptootel) ON/EI OLE/ EI OLE UURITUD koostoimeid teiste ravimite ja vaktsiinidega.
H. 3. Vaktsiiniga (tervikliku lõpptootega) ON/EI OLE teostatud farmakokineetilisi uuringuid toote ja selle koostisosade imendumise, jaotumise, jagunemise ehk biotransformatsiooni ja eritumise kohta.
H. 4. Vaktsiiniga (tervikliku lõpptootega) ON/ EI OLE tehtud retrospektiivsed uuringud, mis võrdlevad vaktsineeritud, osaliselt vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikute krooniliste haiguste esinemise, hospitaliseerimise ja üldsuremuse andmeid.
H. 5. Kui tegemist on mRNA tehnoloogiaga – kui kauaks jääb keha võõrvalku tootma?
Palun kirjeldatud info saata järgmisele meiliaadressile: ………………………………………………………….
Lugupidamisega,
…………………………
*RRR (Relative Risk Reduction) – suhtelise riski vähenemine
**ARR (Absolute Risk Reduction) – absoluutse riski vähenemine
[1] Lapspatsiendi teavitatud nõusolek. Infoleht. Õiguskantsleri Kantselei 2019. https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapspatsiendi%20teavitatud%20n%C3%B5usolek%20%28infoleht%29.pdf
[2] Communicating Risk and Benefits. An Evidence-Based Users Guide. FDA. https://www.fda.gov/media/81597/download
